ütles, et piletite asjus tema juurde tuldaks. Peale tsirkuses näidatud maadlemist hakkasid kõik koolis järsku jõu harjutusi tegema, et oma muskleid näidata, kuid see ei kestnud kaua, sest jõulude ajal tuli kooli uus õpilane, kes oli eelmisest koolist välja visatud, sest ta oli halvustavaid luuletusi kirjutanud. See hakkas jällegi paljuid huvitama ja koolis tekkis luule laine, mis järel käisid paljud õpilased härra Koovile oma luuletusi esitamas. Indrek käis ka talvel Molli juures, eriti siis kui oli paks lumi maas , sest siis ta läks appi seda koristama. Ühel päeval lund koristades kukkusid nii Molli , kui ka Indrek , aga nii et Indrek Molli peale. Molli kasutas hetke ära ja suudles teda. Indrek armus. Seda oli näha ka tema hinnetelt. Ta püüdis igapäev vähemalt natukesekski Molliga kokku saada. Kuid ühest päevast ei olnud teda kodus või oli muud moodi hõivatud. See tekitas Indrekule hingevalu.
On ehk niisuguseid olevusi, kes tunnevad meie maakera mitte kui midagi kindlat ja kõva, vaid nagu mingisugust tühja kohta ilmaruumis? Näiteks see loom või asjamees, mida nimetame elektriks, tema tunneb ju umbes nõnda. Õhk on temale nii kõva, et annab sädemeid, nagu oleks ta mõni tulekivi, aga raudtraat oleks nagu auk, mis puuritud sellesse kõvasse ainesse, mida meie hingame. Eks ole nõnda?" ,,Sa ei oska filosoofiliselt mõelda!" karjus Miilinõmm Koovile. ,,Sina mõtled praktiliselt. Aga õige filosoofiline mõtlemine ongi see, kui teda ei saa mitte millekski tarvitada. Mõistad? Ega siis inimene ei mõtle ometi kõigi võimalikkude maailmade üle järele; teda huvitab ainult see, mis kuulub temale ja mida taipab tema. Hobusel võib olla oma maailm ja oma jumal, aga sellega pole meil asja, sest meie oleme inimesed. Sellepärast jääb minu sõna maksma: maailm on fakt, jumal mitte. Maailm purskab Vesuuvil tuld, aga jumal ei purska."