Pat. : 1. Tsentrilobulaarne emfüseem 2. Panlobulaarne emfüseem 3. Paraseptaalne emfüseem 4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : 1. Primaarne atroofiline emfüseem (normaalne vanadusemfüseem) 2. Sekundaarne emfüseem: 1) bronhostenootiline emfüseem (sagedasim vorm, enamasti kroonilise bronhiidi tagajärjel), 2) armistumisemfüseem (kopsukoe ülevenitus kootunud kopsupiirkonna ümbruses), 3) ülevenitusemfüseem (jääkkopsu ülevenituse tõttu pärast kopsuresektsiooni). 2. Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks? Patsiendil on kõrge vererõhk 162/84 mmHg (norm. AVR on alla 120/80 mmHg) ja kõrge kehatemperatuur 38.9C (norm. on 36-37 C). Pulss on üle 100 korra minutis (tahhükardia) - 124 x’, HS 36 x’. SaO2 88% - küllastus hapnikuga on madal. Normaaltase on 95% - 100%. Vere hapnikusisalduse
venitada. See aga omakorda vähendab spasmi (Zupping, 1990). •Kõige enam on alaseljavalude korral kasutusel TENS. Transkutaanse elektrilise närvistimulatsiooni (TENS) toime seisneb analgeesias - mõjutades suuri müeliiniga kaetud aferentseid närvikiude, blokeeritakse valu ülekanne väikestele müeliinita närvikiududele (Devlin, 2003). •Venitusravi soovitatakse radikulaarsete valude korral, lülisamba liigeste hüpomobiilsuse, kootunud sidekoe, lihas-spasmide raviks vastavalt valuaistingule alates 2 valupäevast (Pellecchia, 1994). Lülisamba nimmepiirkonna traktsioonvenitus Traktsioonvenituse tähtsus seisneb diskidele avalduva surve vähendamises, pehmete kudede venitamises ja lülidevahemulgu suurenemises. Väljasopistunud diski tagasilibisemist õigesse kohta venitusraviga siiski ei saavutata (Lee, Evans, 2001). Traktsiooni vastunäidustusteks on: ligamentide ebastabiilsus, varasem lülisamba trauma,