põletused progresseeruvad kahe esimese ööpäeva vältel. Kõik sügavad teise ja kolmanda astme põletused kuuluvad eksideerimisele ja naha siirdamisele. Sügava põletuse paranemisele kulub üle kolme nädala, lisandub silmnähtavalt armi hüübimise pertroofia ning kokkutõmbumise risk. (Härmä 2007: 166). Pindmise põletuse tagajärjel paraneb nahk armistumata, kuid sügavate põletuste järel jääb alati arm. Armkoe kootumiste tõttu võib tekkida jäseme funktsiooni kahjustus või mõne liigese täielik jäigastumine. (Härmä 2007: 171). 3.2. Hingamishäired Hingamisteede põletus on tõsine riskitegur ning tihtipeale lisab patsiendile surmaohtu. See võib tekitada hingamisteede sügavaid kahjustusi. (Härmä 2007: 171). Hingamisteid kahjustab otsene kokkupuude leegiga, kuuma õhuga, auruga või põlevate toksiliste ainetega (Užegov 2006: 345). 3.3. Šokk
(nt kilpnäärme alatalitlus). RAVI/SOOVITUS Sklerodermia on krooniline haigus, mille korral tavalised vereanalüüsid võivad olla oluliste muutusteta. Ravis on oluline haiguse vallandamist soodustavate tegurite kõrvaldamine ning kaasuvate haiguste väljaravimine. Sklerodermia kolderavi on suunatud naharakkude ainevahetuse parandamisele, vältimaks armilise atroofia (kõhetumise) ning kontraktuuride (kootumiste) teket. Ulatusliku nahakahjustuse korral määratakse haigele glükokortikoidravi. Paikselt kasutatakse suhteliselt tugevatoimelisi teise põlvkonna glükokortkoidsalve ja -kreeme. Sõrmede liikumise säilitamiseks on olulised käte võimlemisharjutused. KAS ON NAKKAV? Kuna tegemist on kroonilise haigusega, siis skleroderma ei ole nakkav. Ihtüoos - Kalasoomustõbi
annaabi.ee 
