kasutusmäära, sätestab maapõueseaduse ning turba maksimaalseks aastaseks kasutusmääraks on 2,65 mln tonni. Võttes arvesse turba märkimisväärset energeetilist võimekust, selle kohalikku päritolu, head kättesaadavust ning soodsat hinda, tuleb parandada võimalusi turvast kasutavate seadmete kasutuselevõtmise soodustamiseks. Turba kasutamist on piiratud katlamajades ning elektri- ja soojuse koostootmisjaamades, kuid leidub mitmeid koostootmisjaamasid ning katlamaju, mis turvast kasutavad (Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017). Looduskaitse arengukavas aastani 2020 öeldakse, et kuivendatud sood on tööstuse järel teiseks oluliseks süsihappegaasi emissiooni allikaks. Turba aastane juurdekasv on üle hinnatud ja tegelik aastane juurdekasv ei ole märkimisväärne, mistõttu loetakse turvast taastumatuks loodusvaraks. Jääksood on taastamata ja nende soostumisprotsesside
see eramajapidamiste peamiseks kütuseks. Puitkütuste eelistamist soodustab sobivate kütteseadmete (ahjud, kaminad, pliidid, jt.) olemasolu, maarahva madal ostujõud, kohalike puiduressursside olemasolu ja suhteliselt odav tööjõud küttepuidu tootmiseks. Hakkpuidu ja puidujäätmete põhitarbijaks on katlamajad ja koostootmisjaamad. 2010. aastal oli Eestis puiduküttel katlaid 851 (koguvõimsus 864 MW) ja koostootmisjaamasid 3 (Väo 25 MWel ja 50 MWth, Luunja 25 MWel ja 50 MWth, Pärnu 24 MWel ja 45 MWth). Viimase kümnendi andmed /3/ näitavad, et selliste kütuste tootmine on järk-järgult suurenenud. Kuni 2007. aastani puidubriketi ja -graanulite tootmine suurenes, väike langus toimus 2008. aastal. Juhtpositsiooni (2/3 kogumahust) graanulitootmises on saavutanud AS Graanul Invest. Teise suurtootja AS Kalvi Mõis osakaal on 1/3, kuid teiste väiketootjate tootmismahud on jäänud ebaoluliseks. Suurem muudatus
annaabi.ee 
