3. Konkursid (ettevõttenimelised võistlused, esseed jm). 4. Loengud, loengusarjad ja ettekanded ülikoolide juures. 5. Meedia ettevõtte esindajate artiklid, esinemised, raamatud. 6. Töövarjupäevad. 7. Mentorlussüsteem uutele töötajatele. 8. Praktiline nänn, mida jagatakse üritustel ja ülikoolis. 11 (Kersti Hellermaa, 2008, http://www.director.ee/mida-noored-tahavad/) 12 KOKKUVÕTE Suuremas kollektiivis on mitmeid erinevaid inimtüüpe, kes koostoimimises aitavad luua ettevõttest terviku. Organisatsiooni võiks võrrelda orkestriga, mille helisev meloodia tuleb kuuldavale üksnes süsteemselt toimivas sünergias. Iga juhi keskne ülesanne ongi püüelda ettevõttes ideaalse sünergia leidmise poole ja selle saavutamine teebki heast juhist suurepärase juhi (Juhtimise mitu palet, K. Mõistus). Näitlikult öeldes etendab iga inimene ettevõttes teatud rolle. Juhi ülesanne on välja
bakterile, et peremees on nõrk ning kergesti haavatav. Mõnikord on hulgatunnetus seotud otseselt bakteri ellujäämisega teatud ökonissides, kus on mikroorganisme väga palju koos ning toitained limiteeritud. Näiteks Staphylococcus'te Arg-süsteemi signaalmolekulid suruvad maha teise patogeeni, pärmi Candida albicans'i, metabolismi. Sellisel moel bakter surub maha konkurendi tingimustes, kus toitaineid on limiteeritud. Bakteri ja seene koostoimimises võib inimese tervis märgatavalt halveneda ning lõppeda surmaga. Tervel inimesel võib leida baktereid ja seeni nahal, hammastel, soolestikus jne, kus mikroorganismid elavad kommensantidena ega ohusta inimese tervist. Kuid lokaalsed vigastused, halb suuhügieen, keemiaravi, kirurgilised operatsioonid vähendavad inimese vastupanuvõimet ning mikroorganismid võivad üheskoos rünnata inimest ning põhjustada kroonilisi või akuutseid infektsioone.