Need vastupanu kihid kujutavad endast sisefaktoreid, mis määravad organismi vastuse stressorile. (Ahmadi ja Sadeghi, 2017: 2). Stressorid (intrapersonal, interpersonal ja extra-personal) on olulisemad keskkonna kontseptile, ja neid kirjeldatakse kui keskkonnalisi jõude, mis koostoimuvad,- ja potentsiaalselt muutuvad, süsteemi stabiilsust. Intrapersonal ehk sisetegurid sisaldavad koostoimeid, mis on kliendil loomulikud, nagu tingrefleks. Interpersonal ehk isikutevahelised tegurid tekivad koostoimetest kahe või enama üksikisiku vahel, nagu rolli ootused. Extra- personal ehk välistegurid hõlmavad kõiki neid koostoimeid, mis juhtuvad kliendist väljaspool, nagu rahalised asjaolud. (Alligood, 2012: 284-285). 2.3. Neumani süsteemimudeli kasutamine Betty Neumani mudel oli suunatud õendusele, aga seda saab kasutada ka teistes tervisedistsipliinides, seetõttu on siin nii poolt- kui ka vastuargumente. Pooltargumendiks on,
sünnikohast lõppasukohta. Kui neuraaltorust on moodustunud algelised pea- ja seljaajustruktuurid, algab aju püsielementide, neuronite ning gliiarakkude sünni- ja eristumis protsess. Täiskasvanud inimese ajus on umbes miljard neuronit ja veelgi enam gliiarakke. Kõik need rakud tekivad väga lühikese aja, umbes mõne kuu jooksul väiksest populatsioonist eellasrakkudest. Individuaalsete eellasrakkude arenguline valik sõltub kõige rohkem nende eristumise ajal toimuvatest koostoimetest keskkonnaga ehk ümbritsevate rakkudega. Lõpptulemusena kontrollivad kõiki neid sündmusi rakk-rakk-kontaktid ja rakuspetsiifiline geeniregulatsioon Pärast seda, kui neuronid on “leidnud” oma lõpp-asukoha, peab toimuma veel kaks suurt protsessi, et närvisüsteem hakkaks normaalselt funktsioneerima. Esiteks peavad tekkima ühendused eri närvisüsteemi piirkondade vahel. Teiseks, õigete partnerite-neuronite vahel
annaabi.ee 
