umbes 1,6 fm ja uraani aatomituuma (koosneb 238 nukleonist) läbimõõt on umbes 15 fm. Femtomeeter (lühend fm) on pikkusühik, mis võrdub 1015 meetriga. Tuuma mõõtmed Aatomi elektronkatte läbimõõt on tuuma läbimõõdust umbes 100 000 korda suurem. Kui aatomit oleks võimalik nii palju suurendada, et aatomituum saaks nööpnõelapea suuruseks, siis terve aatom saaks suure staadioni suuruseks Tuuma koostisosakesed Prootonite arv tuumas määrab ära, millise keemilise elemendiga on tegemist. Neutronite arv tuumas määrab ära, millise isotoobiga on tegemist. Sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid on sama keemilise elemendi erinevate isotoopide aatomid. Isotoobid Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Koostisosakeste mass Et neutron ja prooton on praktiliselt võrdse massiga, siis neutronite ja prootonite
kvantitatiivne koostis, s.t koostisainete või –elementide kvantitatiivne sisaldus, näiteks massiprotsent, molaarne kontsentratsioon vms. Keemiat läheb vaja näiteks meditsiini valdkonnas ravimite valmistamisel. Aatom – aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. – Aatomituum (aatomi keskmes olev positiivse laenguga väga tihe osake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. – Elektronid (aatomi üliväiksed koostisosakesed) - Prooton - Neutron Keemiline element (kindla tuumalenguga aatomite liik) – Isotoobid (keemilise elemendi erineva massiarvuga teisendid) Aatomnumber (järjekorranr) Z = tuumalaeng (prootonite arv) = elektronide arv (neutraalses aatomis) Massiarv A = tuumaosakeste arv aatomis (prootonite arv Z + neutronite arv N) Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus ehk elektronpilve tihedus on väga suur. Ühel rbitaalil saab olla kuni 2 elektroni (elektronipaar).
sisemine Piiri, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda, nimetatakse sisemiseks nähtavushorisondiks. ________________________________________________________________________________ mikromaailm Ühest mikromeetrist väiksemad on molekulid, aatomid ja nende koostisosakesed ning muud väikesed füüsikalised objektid, mis kokku moodustavad mikromaailma megamaailm Kosmiliste objektide, Maakera nende hulgas, mõõtmed ja vahekaugused ületavad ühe megameetri ning moodustavad füüsika mõttes megamaailma
sisemine Piiri, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda, nimetatakse sisemiseks nähtavushorisondiks. ________________________________________________________________________________ mikromaailm Ühest mikromeetrist väiksemad on molekulid, aatomid ja nende koostisosakesed ning muud väikesed füüsikalised objektid, mis kokku moodustavad mikromaailma megamaailm Kosmiliste objektide, Maakera nende hulgas, mõõtmed ja vahekaugused ületavad ühe megameetri ning moodustavad füüsika mõttes megamaailma
nihutatud dispersiooniga kiudu. 3. See on kiudoptiline kaabel, kus kaablisoonteks on valgusimpulsse juhtivad klaas- või plastikkiud. 4. Crimpimine (lightcrimp) Krimpimine on mehaaniline töötlus. Krimpimise käigus spetsiaalse tööriista abil puhastatakse ja surutakse vaskkaabli ots tihedasti ühenduskontaktide vahele, mille tulemusel kahe materjali koostisosakesed segunevad. Siis tekib difutsioon. Seega kui piisavalt hästi valgus kaabli otsad kokku suruda siis nad segunevad ehk moodustavad ühe terviku. Sellise tehnoloogiaga saab parema ühenduse kui materjale kokku jootes, rääkimata kaabliotste omavahel kokkukeeramisest. 5. MTRJ on üks fiiber kaabli otsiku tüüpidest. Huumorinurk: "Windows"- see tähenab indiaanlaste keeles - valge inimene vaatab läbi klaasist akna liivakella. Juhtivtöötaja IT-mehele: "Ma ei saa sisestada parooli!"
Tuuma ehitus Tuumareaktsioonid Radioaktiivsus Kiirgus Termotuumareakt sioonid 2 Tuuma mõõtmed Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomi läbimõõt 1010m Tuum on umbes 100 000 Tuuma läbimõõt 1015m korda väiksem kui aatom Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tema suurust mõõtis esmakordselt E. Rutherford 1911. aastal. 3 Tuuma koostisosakesed 4 1913.a. Tuuma koostisosakesed nukleonid 1920.a. Prooton Neutron Prootonite arv tuumas Tuuma "täiteaine" määrab keemilise Elektriliselt elemendi. neutraalselt laetud Prooton on positiivselt laetud Tavaliselt on tuumas Prootoni mass neutronid sama palju 1836,1 elektroni massi kui prootonid. 1,6726 · 1027 kg Neutroni mass
(kruus) ja pinna vahele, millele järgneb murenemine. Nende toimumiseks peavad olema täidetud teatud tingimused, kus esinevad ka leelised. Tahkised, mis rahuldavad neid nõudmisi, leidub vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades, või mis seda on kunagi olnud (nt USA, Kanada, Skandinaavia, Uus-Meremaa). Protsess on aeglane ja võib võtta aastaid enne kui tekib struktuurne lõhenemine. Ühtlasi on jõutud järeldusele, et mida suuremad on betooni koostisosakesed, seda aeglasem on protsess. Et täielikult vältida sellist ilmingut, tuleks kõrvaldada tegur vesi, mis ei ole aga paljudel juhtudel võimalik. Hoolikalt tuleks valida koostisosasid, mis ei ole aktiivsed. Kasutada madala leelisusega tsementi või asendusmaterjalidega segatult. Lõplikult ei ole veel kindlaks tehtud õigeid vahekordi ja lubatud koguseid ning sellest tulenevalt on ka raske kõiki tingimusi täita. Jäätumine
millest suuremaid ruumiosi ei suuda teadlikult kirjeldada nim. Välimine nähtavushorisont. Piir, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda nim. sisemiseks nähtavushorisondiks 4.Määra looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi. Seda osa loodusest, mille objektid on inimesel tajutavad ja tunnetavad ilma keeruliste tehniliste lisavahenditeta nim. makrimaailmaks. Ühest mikromeetrist väiksemad on molekulid, aatomid ja nende koostisosakesed ning muud väiksemad füüsikalised objektid nim. mikromaailmaks. Kosmilised objektid (Maakera), kui nende mõõtud ja vahekaugus ületavad üle ühe megameetri nim. megamaailmaks. Megamaailm- 10 (seitsmendas m )- Maa läbimõõt Mikromaailm- 10 (- seitsmendas m)- suur molekul Makromaailm- 10(- esimeses m)- apelsin 10 (0 m ) - inimene 5.Selgita loodusteadusliku meetodi olemust (vaatlus – hüpotees – eksperiment –andmetöötlus – järeldus)
Näiteks öeldes, et mingit ruumi osa täidab elektriväli, tähendab see, et kui sinna paigutada laetud keha, siis hakkab sellele kehale 2 mõjuma elektrijõud. Vastastikmõju seob omavahel kaks mateeria põhivormi: aine ja välja. Aine ja välja sarnasused on järgmised: 1) Nii ainel kui väljal on vähimad portsjonid (ainel koostisosakesed, väljal kvandid). 2) Aine ja väli on mõnede nähtuste korral eristamatud ( võivad teatud tingimustel kindlas vahekorras teineteiseks muunduda). Aine ja välja olulisemad erinevused on järgmised: 1) Ühes ja samas ruumipunktis ei saa olla korraga mitu osakest, sest nad ei mahu sinna. Küll võib ühes ruumipunktis olla samaaegselt mitmeid välju. Sel juhul liituvad mõjujõud vektoriaalselt. Niisugust liitumist kirjeldab väljade superpositsiooniprintsiip
annaabi.ee 
