keskkoha poole. Mõnikord, näiteks redelit mööda üles ronides, tunned sa raskusjõu mõju: sa pead lihaseid pingutama, et ületada raskusjõudu. Kukkumine Maa raskusjõu mõjul kukuvad kehad kiirenevalt (kiirus suureneb). Kukkumise kiirus ei olene kehade raskusest: kui õhutakistust ei oleks, kukuksid kerged kehad niisama kiiresti kui rasked kehad. Ligikaudu 400 aastat tagasi märkas seda Itaalia teadlane Galileo Galilei. Mass ja kaal Keha mass on selle koostismaterjali kogus. Mass ei muutu, olenemata sellest, missuguses maailmaruumis asub keha. Keha kaal on kehale mõjuv gravitatsiooniline tõmbejõud ehk raskusjõud. Et Kuu mass on väiksem kui Maa mass, on raskusjõud Kuul väiksem, see moodustab ühe kuuendiku Maa raskusjõust. Seega kaalub kosmonaut Kuu peal ainult ühe kuuendiku sellest, mis ta kaalub Maa peal, aga tema mass on Kuul sama, mis Maa peal. Kuu ja Maa Maa raskusjõud hoiab Kuud tiirlemas ümber Maa. Kuu raskusjõud mõjutab omakorda Maad
pead lihaseid pingutama, et ületada raskusjõudu. Kukkumine 23 Maa raskusjõu mõjul kukuvad kehad kiirenevalt (kiirus suureneb). Kukkumise kiirus ei olene kehade raskusest: kui õhutakistust ei oleks, kukuksid kerged kehad niisama kiiresti kui rasked kehad. Ligikaudu 400 aastat tagasi märkas seda Itaalia teadlane Galileo Galilei. Mass ja kaal Keha mass on selle koostismaterjali kogus. Mass ei muutu, olenemata sellest, missuguses maailmaruumis asub keha. Keha kaal on kehale mõjuv gravitatsiooniline tõmbejõud ehk raskusjõud. Et Kuu mass on väiksem kui Maa mass, on raskusjõud Kuul väiksem, see moodustab ühe kuuendiku Maa raskusjõust. Seega kaalub kosmonaut Kuu peal ainult ühe kuuendiku sellest, mis ta kaalub Maa peal, aga tema mass on Kuul sama, mis Maa peal. Kuu ja Maa Maa raskusjõud hoiab Kuud tiirlemas ümber Maa. Kuu raskusjõud mõjutab omakorda Maad
turbaga täitunud. Selliseid väikseid kraatreid võib Eestis olla väga palju. II loeng Aluspõhja settekivimid Settekivimite kompleks on kujunenud maakoore platvormilise arengu staadiumil, mistõttu vastavad kihid ei ole kurdunud ega läbitud tardkivimite intrusiive. Küll võib leida settelünki ja nendega seotud põiksusi. Vanaaegkonnast kvaternaarini on väga ulatuslik settelünk, mistõttu kvaternaari setted on ehituselt vanematest setenditest väga erinevad. Neid iseloomustab koostismaterjali pudedus, kihtide piiratud levik ja suur horisontaal-ja vertikaalsuunaline muutlikkus PEAB TEADMA: Esinemisala kivimi esinemisala Avamusala peal ei ole teisi settekivimeid (ainult muld peal) Paljandusala kivimid paljanduvad (ka vertikaal paljandid), nt merepõhi Vaata järgi geoloogiline ajaskaala! Noorem kui Devon Eestis ei esine. Ürgmandrite ehk kraatonite asetus Kambriumis Salumäed ehk korallrihvid Aluspõhja settekivimid on tekkinud 360-570 milj. aastat tagasi
annaabi.ee 
