Esimeses peatükis kirjeldatakse TurBliss’i äriideed, täpsemalt selle olemust ja selle sündi. Teises peatükis on välja toodud antud ettevõtte eelised konkurentide ees ning tuleviku plaanid. 3 1. TURBLISS OÜ TurBliss on eestimaine turbakosmeetika kaubamärk, mis pakub oma tootevalikus näo-, keha- ja juuksemaske. Toodete unikaalsus seisneb ürgloodusest pärit kosmeetilises turbas, mis on TurBliss’i toodete peamiseks koostiosaks ning on osutunud suurepäraseks abiliseks naha turgutamisel. Kosmeetiline turvas aitab nahal loomulikult uueneda ning tooted sobivad inimestele igas vanuses. TurBliss tooted on looduslikud ning naha- ja keskkonnasõbralikud. (Pappel, J. (2015), Inkubaator) 1.1. TurBliss’i äriidee sünd TurBliss loodi 3. juulil 2014. aastal Jane Pappeli, Sirli Manguse ja Margit Naptali poolt. Pappel, Mangus ja Naptal olid juba enne puutunud kokku turbarabade ja sealsete
Softid arvasid, et õige on see mida inimene õigeks peab.Millisena asjad meile näivad, sellised nad meie jaoks ongi. (Aava 2003: 10) 4 Retoorika Vana-Roomas Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõnu ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostiosaks retoorikat. See tagas edu rahvakoosolekul , senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi valdama kõnekunsti. Vabariigi ajal püüdsid saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi kas Rooma kreekakeelsetes retoorikakoolides või siis Ateena, Rhodose, Efesose, Pergamoni või Aleksandra vastavates õppeasutustes
tavade kaudu. Kultuurierinevused inimeste väärtuseelistuses (- Hofstede): 1) Võimudistants - mil määral peetakse võimu ühiskonna loomulikuks osaks ja lepitakse selle ebavõrdse jaotumisega kultuuri liikmete seas. 2) Individualism-kollektivism - kuivõrd tugevad on kultuuri inimeste ja grupi seosed. 3) Ebakindluse vältimine - mil määral peetakse kultuuris teadmatust ja ebakindlust elu normaalseks koostiosaks ning kuivõrd hästi ja mugavalt tuntakse ennast uutes ja ebaselgetes olukordades. 4) Maskuliinsus-feminiinsus - mil määral rõhutatakse kultuuris edukust, ambitsioonikust ja materiaalseid väärtusi vastandina elukvaliteedile, meeldivatele inimsuhetele ning vastastikusele hoolivusele ja sõltuvusele. Kui individualistlikes maades tugineb hinnang eluga rahulolule ennekõike sellele, kuivõrd on kogetud teatud perioodi jooksul positiivsed emotsioone, siis kollektivistlikes maades
annaabi.ee 
