siirded. Iseloomulikeks punktideks on varraskonstruktsioonil sõlmed, vahel ka punktkoormuste rakenduspunktid, ning nende arvu nim. Geomeetrilise määramatuse astmeks. Niisis loeme siirdemeetodis tundmatuteks tarindi iseloomulike punktide siirdeid, mille leidmiseks kasutame sõlmede tasakaalutingimus (tasakt arv=gem m-tuse astmega) Wt=It/Max Termopinged Temperatuuri muutumine tekitab staatikaga määramatus konstruktsioonis termo- ehk temperatuuripingeid. Koostepinged Kui staatikaga määramatu konstruktsioon koostatakse valmisdetailidest, siis võivad detailide ebatäpsete mõõtmete tõttu konstruktsioonis tekkida kooste ehk montaazipinged(ka alg- ehk omapinged) Konstruktsiooni koormamisel tekkivad pinged liituvad algpingetega, mistõttu lõplikud pinged erinevad algpingetena konstruktsiooni pingetest. Seda kasutatakse ära pingete reguleerimiseks soovitud suunas. Niisuguse taotlusega algpingete tekitamist nim. Konstr. eelpingestamiseks.
Jõumeetodi kasutamisel lihtsustatakse konstruktsiooni arvutusskeemi eemaldades liigsidemeid. Liigsidemete arvu nimetatakse staatikaga määramatuse astmeks. Saadud staatikaga määratavat arvutusskeemi nimetatakse põhiskeemiks. Põhiskeemi moodustamine – liigsidemete eemaldamine. Eemaldatud sideme mõju põhiskeemis asendame sidemereaktsiooniga, mis on esialgu tundmatu. Siirdemeetod Termo- ja koostepinged – temperatuuri muutumine tekitab staatikaga määramatus konstruktsioonis termo- ehk temperatuuripinged, kuna tema deformatsiooni on tõkestatud. Staatikaga määratavates konstruktsioonides termopinges temperatuuri ühtlasest muutusest ei teki, sest nendes süsteemides on konstruktsioonielemendil võimalus vabalt deformeeruda. Tavaliselt püütakse termopinge taset alandada mitmesuguste konstruktiivsete võtetega. Näiteks
annaabi.ee 
