F. Saksamaa pealetung 1918. a veebruaris ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine · Mõne päevaga hõivati suurem osa Valgevenest ja Ukrainast. Peagi alustati ka Eestis ja Lätis. · Vene sõjavägi oli lakanud olemast, loodav Punakaart oli liialt nõrk. · 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts (Maaliit), Jüri Vilms (Tööerakond) ja Konstantin Konik (Demokraatlik Erakond). Koostatid Iseseisvusmanifest, milles nimetati esmakordselt Eestit iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Rahvusväeosadele anti korraldus säilitada Saksa vägede suhtes täielik erapooletus. 3 · 23. veebruaril kuulutati Pärnus esmakordselt välja "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". 24. veebruaril tehti seda ka Tallinnas tulevases
anti neile üle mullastikukaardid. Välistöödel hakati kaardialusena kasutama aerofotomaterjali, mis olid täpsemad majandi maakasutusplaanist. Mullastikukaardi paljundamisel võeti kasutusele fotopaljundus. Koos Eesti Maaviljelus ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudiga töötati välja muldade boniteediskaalad 100 palli süsteemis. 1960-ndate teisel poolel algas ka rajoonide mullastikukaartide koostamine. Aastail 1958-1964 koostatid ja paljundati haritavate maade happesuse (lubjatarbe-) ja väetistarbekaardid. Kõigile sovhoosidele ja tellimuse esitanud kolhoosidele koostati mikroväetiste vajaduste kaardid. Kolmandal perioodil (1970-1975) oli põhitööks põllumajandusettevõtete maafondi tootlikkuse hindamine. Muldade omaduste kõrval arvestati veel ka maade kivisust, kallakust ja mullastiku kirjusust. Neljanda perioodi (1976-1981) põhitööks kujunes metsamajandite maade mullastiku
annaabi.ee 
