Parlament kahekojaline parlament, mille kodadest suurema võimuga on Rahvakoda. Ainult selles kojas saab algatada finants-seaduseelnõusid, kuid seadused ise peavad saama mõlema koja heakskiidu. Rajya Sabha (Osariikide koda) Ülemkoda koosneb 245-st liikmest, kellest 233 valivad osariikide ja territooriumide seadusandlikud kogud, 12 aga on eraldatud presidendi mööratavatele auväärt kodanikele. Liikmete volitused kestavad kuus aastat, kuid iga kahe aasta järel uuendatakse kolmandik koosseisut. Lok Sabha (Rahvakoda) Alamkoda koosneb 545.st liikmest, kellest 543 valib otse rahvas, kaks angloindialaste kogukonna esindajat määrab aga president. Liikmete volitused kestavad viis aastat. 79 kohta on reserveeritud puutumatute kasti esindajatele, 40 hõimudele. Täidesaatev võim President Valitakse valimiskollegiumi poolt, mis koosneb parlamendi mõlema koja ja osariikide seadysabdlike kogude esindajatest. Volitused kestavad viis aastat. President on
Rahvahääletusele võib panna ka kõiki teisi eelnõusid ja küsimusi, välja arvatud neid, mille rahavhääletusele panekut Põhiseadus keelab. Põhiseaduse § 106 lg1 keelab rahavahääletusele panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja desonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Põhiseaduse muutmiseks rahvahääletuse algatamise õigus on vähemalt 1/5 Riigikogu koosseisut (21 isikul) ja Vabariigi Presidendil. Muude seaduste või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on igal Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks nõutav Riigikogu koosseisu 3/5 häälteenamus. Rahvahääletusele pandud küsimus, ka Põhiseaduse muutmine, otsustatakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega.
annaabi.ee 
