otsustab igaüks ise, kas ta õigusnorme täidab või mitte. Juriidiline fakt kõigi tehiolude kogumis rekonstrueeritakse abstraktsioonina tõlgendaja teadvuses ning võrreldakse õigusnormi formaalse koosseisuga, mis omalaadse mudelina luuakse samuti tõlgendaja teadvuses tõlgendatud ja mõistetud õigusnormi põhjal. Tõlgendatud õigusnormi ning tõlgendatud juriidilise fakti vahel peab olema veel üks määrav side - kasuaalne seos, seda nii reaalselt kui ka eeldusena vastava õigusnormi koosseisulises mudelis. Seejuures on tõde siin nii suhteline kui ka tõenäoline ning paratamatult subjektiivne: ta on selline, nagu teda näeb õiguse tõlgendaja ning realiseerija. Lüngad ning vastuolud (normikollisioonid) õiguses Lüngad õiguses Lünkade all mõistame neid juhte, kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega kas elunähet või ühiskondlikku suhet, kuid teeb seda ebapiisavalt. Sel juhul on riigiorganid
Juriidiline fakt kõigi tehiolude kogumis rekonstrueeritakse abstraktsioonina tõlgendaja teadvuses ning võrreldakse õigusnormi formaalse koosseisuga, mis omalaadse mudelina luuakse samuti tõlgendaja teadvuses tõlgendatud ja mõistetud (aru saadud) õigusnormi põhjal. Tõlgendatud õigusnormi ning tõlgendatud juriidilise fakti vahel peab olema veel üks määrav side - kausaalne seos - seda nii reaalselt kui ka eeldusena vastava õigusnormi koosseisulises mudelis. Seejuures on tõde siin nii suhteline kui ka tõenäoline ning paratamatult subjektiivne - ta on selline nagu teda näeb õiguse tõlgendaja ning realiseerija. Selline skeem kehtib suhetepaaris õiguse rakendaja < > normi adressaat. Riigiorganite süsteem kindlustab tõlgendamise ühtsuse, see saavutatakse aga samuti tema isikulise koosseisu (riigi-, aga oma süsteemis ka omavalitsusteenistujate korpuse) kõrge moraalse taseme ja professionaalse