o Mä - mänd o Ku - kuusk o Ts - ebatsuuga o Nu - nulg o Lh - lehis o Jne Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik n.t 40Lh 60Lv Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks Puuliigid, mille tagavara on alla 10% I rinde tagavarast märgitakse + Puistu eraldatakse kui koosseisukoefitsent erineb kahe ühiku võrra Puistu vanus - vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena Loodusliku päritoluga metsade vanus määratakse viie aasta täpsusega Reeglina on kultuurpuistul vanus teada, külvamise algusest, mitte istutamise aeg, vaid taime vanus Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja Metsa vanus määramisel peame silmas pidama puuliiki o Lage ala o Selguseta ala
Lm - sanglepp Lv - hall lepp Sa - saar Ja - jalakas To - teised okaspuud Tl - teised lehtpuud Liigid koosseisuvalemis järjestatakse osatähtsuse alanedes. Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik 40Lh 60Lv Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks. Puuliigid, mille tagavara on alla 10 % I rinde tagavarast märgitakse + NB!!! Puistu eraldatakse, kui koosseisukoefitsent erineb kahekümne protsendi võrra. NB!!! 4.Puistu vanus - Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Kui takseerkirjelduses pole ühele või mitmele koostispuuliigile vanust märgitud, tähendab see, et koostispuuliigi vanus on sama või lähedane sellele. Loodusliku päritoluga metsade vanus määratakse viie aasta täpsusega, st. et vanus lõpeb alati kas viie või nulliga. Kultiveeritud metsa vanust märgitakse aasta täpsusega, metsa vanust
annaabi.ee 
