Mida rohkem on vaja tööd teha, seda suuremas koguses kasutavad lihased hapniku keemilise energia muundamisel mehhaaniliseks energiaks. Glükoosi lagundamisel eraldunud süsinikdioksiid ning üksik prooton kantakse verre, et see hingamiselunditesse transportida ja see põhjustab vere pH langust ehk happelisuse tõusu. Nii suuremäärane vere pH langus kui tõus võib põhjustada inimese surma, kuna üksikud ioonid võivad hakata segama hüdrofoobse vastastikmõju toimel koosolevaid proteiine, ning tihtipeale selle tagajärjel aeglustades ensüümide tööd või denatureerides ensüümi, mis tähendab selle omaduste ja töövõime muutmist. Tavaliselt hoiab aga organism pH suhteliselt ühtlasel tasemel puhverlahuste abiga, mis suudavad lahuses esinevaid vesinik- või hüdroksiidiioone siduda, ilma et nende happelisus märgatavalt muutuks. Elusorganismid on meile teadaolevatest süsteemidest kõige keerukamad, ning avastatakse üha uusi teadmisi nende elutöö protsessidest
kassid paratamatult töötavad erinevate hoiakutega kui inimesed ehk tegelt siis inimesed pole ainukesed hoiaku-hoidjad. Seega, hoiakud pole tehtud inimeste struktuuri kohaselt, ja on lihtsalt kontseptuaalse skeemi esiletoomise tulemus. Mitte ainult inimesed ei omista erinevaid hoiakuid, kuid tundub ka loomulikult eelsoodumuslik. Nt meie visuaalne seadistus lubab enamusel meist, kes pole pimedad, näha asju laual. Selle asemel, et näha mingeid koosolevaid üksikasju kuhjana(marslased). Lisaks, mõned hoiakud ei ole puhtalt kättesaadavad ainult inimestele, vaid tunduvad olevad sisse ehitatud meie kognitiivsetesse võimetesse, mille tulemusena on meil hoiakud, mida hoida. Kuid mitte kõik hoiakud pole vabatahtlikult omistatavad, mõned on õpitavad. Näiteks me peame õppima erinevaid mustreid nagu kõne ja keel. Ja lisaks veel, et enamus tähelepanu ei ole antud meile ainult visuaalselt, vaid ka kõlaliselt
Kirjandusnimede funktsioonid identifitseeriv funktsioon – nimi viitab millelegi/kellelegi, fiktsioonistatud funktsioon – nimi teeb objektist fiktiivse isiku, objekti või koha, lokaliseeriv funktsioon – nimi viitab ajale või paigale, sotsialiseeriv funktsioon – nimi viitab klassile või rollile ühiskonnas, kirjeldav funktsioon – nimi kirjeldab inimest, kohta või objekti, assotsiatiivne funktsioon – nimega seostatakse teatud taotluslikke teose sisuga koosolevaid seoseid, afektiivne funktsioon – nimed kajastavad erinevaid tundeolukordi luua, ideoloogiline funktsioon – nimi aitab ideoloogilist teose funktsiooni täita, liigitav funktsioon – nimi paneb nimed sisu või struktuuri järgi alamrühmadesse, narratiivne funktsioon – nimi on osa loost, humoristlik funktsioon – nimi peab lugejat lõbustama keele- ja/või nimemänguga. Ärinimed