Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799.aastal riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Kogu Prantsusmaa võim koondus Napoleon Bonaparte kätte. Sõdadega Prantsusmaa alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi. Väikeriigid liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suvelmoodustati Prantuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist kuulus Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon Bonaparte. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa, kellega liitusid teised Euroopa arenenuimad riigid. Euroopa riigid ei tunnustanud Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu,et taastada s eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, ...
Igal riigil on kindel kodanikkond. Kodanikud on seaduse ees võrdsed ning saavad riigi juhtimisest osa võtta rahvaesindajate valimiste ,rahvahääletuste kaudu kuid selleks peab kodanik olema vähemalt kaheksateis aastane. Kodanikud on ühe õiguslikud soost, rahvusest ja rassist sõltumata. Põhiseadus annab kodanikule loomingivabaduse, õiguse osa võtta riigi ja ühiskonna juhtimisest , sõna ,trüki ja koosolekuvabaduse, südametunnistuse vabaduse, õiguse moodustada ühinguid, õiguse arvustada riigiasutuste tegevust ja kaevata nende tegevuse peale. Põhiseadus tagab ka kodanikule kirjavahetuse saladuse, isiku ja kodupuutumatuse. Õiguste ja vabaduste kasutamine ei tohi kahjustada ühiskonna ja riigi huve ega teiste inimeste õigusi. Põhiseadus kohustab kodanikul austama teiste kodanike õigusi ja seaduslikke huve ,aitama kaitsta avalikku korda ja pidama sõprust teiste riikide vahel.
12. Juulirevolutsioon 1830. Aasta juuli lõpul vallandunud rahutused Pariisis. Vabariiklaste ja liberaalselt meelestatud kuningriiklaste juhtimisel alanud rahutused, mis kasvasid peagi üle Juulirevolutsiooniks. 13. Juulimonarhia Louis Philippe valitsemisaega on nimetatud Juulimonarhiaks. Ta nimetati ,,prantslaste kuningaks" ja ta võttis vastu senisest vabaameelsema põhiseaduse, mis laiendas valimisõigusi ning taastas trüki ja koosolekuvabaduse. 14. Liberaalne Vabameelne, inimeste võrdõiguslikkust ja poliitilisi vabadusi pooldav. 15. Kodanlus Ühiskonna keskklass, kes vastandas ennast ühelpoolt aadlikele ja teiselt poolt talupoegadele ning töölistele. · Tunne ära Euroopa poliitiline kaart: Euroopa pärast Viini Kongressi lk. 99, Euroopa 1812 lk. 94. 16. Kuidas muutis Prantsuse revolutsioon Euroopat? (vt ka skeemi lk. 93)
id=11&indeks=0,4,9364 6. Selgitage õiguspõhimõtete ja normide kehtivuse probleeme (vormiline kehtivus, kehtivus kui efektiivsus ja normi tunnustamine). Üldised õiguspõhimõtted: 1. Õiguse ideoloogiline väärtusalus-Siia kuuluvad: õigusriigi põhimõte, eraomanduse põhimõte, ratsionalistliku seadusandja idee, ka mitmed moraali üldpõhimõtted 2. Positiivsed õiguspõhimõtted kehtivas õiguses olevad või eeldatavad otsustuspõhimõtted Siia kuuluvad: võrdsuse põhimõte, koosolekuvabaduse põhimõte, sõnavabadus jne. 3. Otsustamispõhimõtted standardid õiguses ja halduses, millel on üldise põhimõttele iseloomulikud jooned Siia kuuluvad:proportsionaalsuse põhimõte, nulla poena sine lege jne 4. Süsteemivälised põhimõtted Moraalsed põhimõtted õigusliku arutelu puhul Õigusnormide kehtivuseks vajalik: 1) Vormiline kehtivus õigusnorm peabkuuluma normihierarhiasse, mille tipus on põhiseadus
· Lennart Meri- Eesti teine president, 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis · Boris Jeltsin- Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president · Mihhail Gorbatsov - oli Nõukogude Liidu viimane riigipea, NLKP KK Poliitbüroo liige · Henry Ford - USA tööstur, leiutaja ja novaator, Ford Motor Company asutaja · Nikolai II- Vene keiser, kes osales Jaapani-Vene sõjas. Andis usu-, sõna-, koosolekuvabaduse, kutsus kokku riigiduuma, revolutsioonid riigis, kuna vabadused puudusid. · Wilhelm II Saksa keiser. Soovis riigiterritooriumi laiendada, rohkem võimu saada maailmas, kolooniad ümber jaotada. · Franz Ferdinand oli Austria ertshertsog, tema tapmine oli ajendiks I maailmasõjale · Erich Luddendorf saksa vägede ülemjuhataja I maailmasõjas · Paul von Hindenburg - Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 19251934.
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
