Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799.aastal riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Kogu Prantsusmaa võim koondus Napoleon Bonaparte kätte. Sõdadega Prantsusmaa alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi. Väikeriigid liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suvelmoodustati Prantuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist kuulus Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon Bonaparte. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa, kellega liitusid teised Euroopa arenenuimad riigid. Euroopa riigid ei tunnustanud Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu,et taastada s eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, ...
Igal riigil on kindel kodanikkond. Kodanikud on seaduse ees võrdsed ning saavad riigi juhtimisest osa võtta rahvaesindajate valimiste ,rahvahääletuste kaudu kuid selleks peab kodanik olema vähemalt kaheksateis aastane. Kodanikud on ühe õiguslikud soost, rahvusest ja rassist sõltumata. Põhiseadus annab kodanikule loomingivabaduse, õiguse osa võtta riigi ja ühiskonna juhtimisest , sõna ,trüki ja koosolekuvabaduse, südametunnistuse vabaduse, õiguse moodustada ühinguid, õiguse arvustada riigiasutuste tegevust ja kaevata nende tegevuse peale. Põhiseadus tagab ka kodanikule kirjavahetuse saladuse, isiku ja kodupuutumatuse. Õiguste ja vabaduste kasutamine ei tohi kahjustada ühiskonna ja riigi huve ega teiste inimeste õigusi. Põhiseadus kohustab kodanikul austama teiste kodanike õigusi ja seaduslikke huve ,aitama kaitsta avalikku korda ja pidama sõprust teiste riikide vahel.
12. Juulirevolutsioon 1830. Aasta juuli lõpul vallandunud rahutused Pariisis. Vabariiklaste ja liberaalselt meelestatud kuningriiklaste juhtimisel alanud rahutused, mis kasvasid peagi üle Juulirevolutsiooniks. 13. Juulimonarhia Louis Philippe valitsemisaega on nimetatud Juulimonarhiaks. Ta nimetati ,,prantslaste kuningaks" ja ta võttis vastu senisest vabaameelsema põhiseaduse, mis laiendas valimisõigusi ning taastas trüki ja koosolekuvabaduse. 14. Liberaalne Vabameelne, inimeste võrdõiguslikkust ja poliitilisi vabadusi pooldav. 15. Kodanlus Ühiskonna keskklass, kes vastandas ennast ühelpoolt aadlikele ja teiselt poolt talupoegadele ning töölistele. · Tunne ära Euroopa poliitiline kaart: Euroopa pärast Viini Kongressi lk. 99, Euroopa 1812 lk. 94. 16. Kuidas muutis Prantsuse revolutsioon Euroopat? (vt ka skeemi lk. 93)
6. Selgitage õiguspõhimõtete ja normide kehtivuse probleeme (vormiline kehtivus, kehtivus kui efektiivsus ja normi tunnustamine). Üldised õiguspõhimõtted: 1. Õiguse ideoloogiline väärtusalus-Siia kuuluvad: õigusriigi põhimõte, eraomanduse põhimõte, ratsionalistliku seadusandja idee, ka mitmed moraali üldpõhimõtted 2. Positiivsed õiguspõhimõtted kehtivas õiguses olevad või eeldatavad otsustuspõhimõtted Siia kuuluvad: võrdsuse põhimõte, koosolekuvabaduse põhimõte, sõnavabadus jne. 3. Otsustamispõhimõtted standardid õiguses ja halduses, millel on üldise põhimõttele iseloomulikud jooned Siia kuuluvad:proportsionaalsuse põhimõte, nulla poena sine lege jne 4. Süsteemivälised põhimõtted Moraalsed põhimõtted õigusliku arutelu puhul Õigusnormide kehtivuseks vajalik: 1) Vormiline kehtivus õigusnorm peabkuuluma normihierarhiasse, mille tipus on põhiseadus
aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis · Boris Jeltsin- Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president · Mihhail Gorbatsov - oli Nõukogude Liidu viimane riigipea, NLKP KK Poliitbüroo liige · Henry Ford - USA tööstur, leiutaja ja novaator, Ford Motor Company asutaja · Nikolai II- Vene keiser, kes osales Jaapani-Vene sõjas. Andis usu-, sõna-, koosolekuvabaduse, kutsus kokku riigiduuma, revolutsioonid riigis, kuna vabadused puudusid. · Wilhelm II Saksa keiser. Soovis riigiterritooriumi laiendada, rohkem võimu saada maailmas, kolooniad ümber jaotada. · Franz Ferdinand oli Austria ertshertsog, tema tapmine oli ajendiks I maailmasõjale · Erich Luddendorf saksa vägede ülemjuhataja I maailmasõjas · Paul von Hindenburg - Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 19251934.
selle liikmeiks nimetas keiser oma usaldusaluseid. Valitsust hakkas alates 1810 vormiliselt juhtima Ministrite Komitee esimees, ent täidesaatva võimu peaks jäi endiselt keiser, kellele ministrid vaid nõu andsid. 1905. aasta revolutsiooni tõttu reformiti veidi valitsemist, Ministrite Komiteed asendas nüüd Ministrite Nõukogu ja kevadel 1906 valiti esimene Venemaa parlament ehk Riigiduuma ( ). Keisri manifest 17.10.1905 kehtestas veel usu-, sõna- ja koosolekuvabaduse. Kuna keiser aga sai duuma otsuste üle vetoõiguse, siis Venemaast demokraatlikku riiki ikka ei saanud. Reaalne otsustusõigus oli kuni 1917. aastani keisri ja õukonna käes. Valitsust juhtisid ... 1895-1903 Ivan Durnovo (1834-1903): varasem siseminister, piiratud silmaringiga bürokraat, võimetu midagi reformima. Tema siseminister oli alguses monarhist Ivan Goremõkin, seejärel Dmitri Sipjagin (tapeti 1902 esseeride poolt) ja lõpus
annaabi.ee 
