hinajaana mahajaana 1. sajandil levis budism Hiinasse, kus tekkis sellest mitu eripärast suunda 3. sajandil e. m. a. levitas budismi eriti innukalt Ašoka. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad – kloosterülikoolid 7. sajandil tekkis uus filosoofiakoolkond - vadžrajaana, mis oli vägagi individualistlik, gurust ja õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund. 14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani. Kirjalikud tekstid Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Paalikeelne Tipitaka (pl.k. 'ti' - kolm + 'piṭaka' - korv, 'kogu') on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipitaka koostati juba esimesel
4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad - kloosterülikoolid (Nalanda, Vikramasila, Valabhi jt.). Neist omakorda arenesid välja kaks kõrgetasemelist budistlikku filosoofiakoolkonda - suujavaada ja vidzanjaavanavaada. 7. sajandil tekkis uus filosoofiakoolkond - vadzrajaana, mis oli vägagi individualistlik, gurust ja õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund. See koolkond suutis teistest kauem vastu pidada hinduismi järjest suurenevale mõjule ning islamiusulistele. 14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani. Tänapäeval pooldatakse Jaapanis enim Amitabha kultusel põhinevaid budismi suundi. Tiibetis kujunes välja kloostriülikoolides mahajaana ja vadzrajaaana omalaadne kooslus, kuid
annaabi.ee 
