Kofi Annan tuli ÜRO peasekretärina välja 2005. aastal tõsisema kavaga. Pakkus välja 2 varianti: (tõsta julgeolekunõukogu liikmete koguhulk 24-ni) o plaan A – alalisi liikmeid 11, vahelduvaid 13. G4, Egiptus ja Nigeeria oleksid saanud alalisteks liikmeteks. Ei meeldinud kellelegi. o plaan B – 5 alalist jäänuks alles, aga oleks tekitatud uus kategooria JNis, mis koosnenuks 8 liikmest, kuid keda valituks 4 aastaks, lisaks üks vahelduv liige, kes valitakse 2 aastaks. Siiani aga midagi muutunud ei ole. Reformist räägitakse palju. Kuidas ÜRO-d usaldatakse? ESS – Euroopa sotsiaaluuring 2008. Teevad iga 2 aasta tagant, käivitumas 2010. aasta uurimus. Vt slaide! Bulgaaria, Eesti, Soome, Venemaa, Pr. Soomlased usaldavad ÜROd kõige enam. Bulgaaria on see riik, kes üldse ei usalda ÜROd.
olnud küsimused vitalismist ja elujõust. Kuivõrd samal ajal oli suur mõju ka mehhanitsistlikul lähenemisel, oli võimalik arutleda erinevate kudede erinevast erutuvusest, elujõust jne. Göttingeni professor Albrecht v. Haller (1708-1777) oli suur Boerhaave austaja, viimane oli oma mehhanitsistlikus (ning samas ajastule omaselt ka vitalistlikus) organismikäsitluses näinud organismi kui kanalite võrgustikku, milles voolanuks elujõudu kandvad kehavedelikud. Halleri arvates koosnenuks organismi tahked osad nn kiududest. Neid olnuks kolme sorti. Nn ühendavatest kiududest koosnenuksid veresooned, sidekoed, luud ja organid. ,,Tundlikud" (vitalistlik omadus) kiud olnuksid närvikoed ning erutatavad (samuti vitalistlik omadus) olnuksid lihased. Kahe viimase puhul oli tegemist spetsiifilise füsioloogilise omadusega. Hiljem mõeldi sääraseid veelgi juurde, nt Johann Blumenbach (1752-1840, ka füüsilise antropoloogia üks loojaist), rääkis regeneratiivsest võimest kudedel.
annaabi.ee 
