too näide! Usuti ja austati paljusid jumalaid. Vanemaid jumalaid kujuatai tavaliselt loomadena. Kuid enamasti inimese keha ja looma peaga. Nt: krokodillipäine vetevalitseja Sobek, lehmapäine Hathor, iibisipäine Thoth, Horus. 8. Nimeta ja kirjelda 4 haudehitise tüüpi, nimeta kuulsamad! Mis on meie jaoks positiivset egiptuse haudehitistes? Tänu matusekommetele on vanast Egiptusest meieni jõudnud rohkem kunstiteoseid. a) Mastabad-koosneisd maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. b) Astmikpüramiid-kerkis kõrgusesse aga tõustes pidi kivikuhi ahenema. c) Püramiidid- Kairo lähedal, Giza väljal. d) Orutempel-veetõusu piiril asus, sealt viis tee ülemise e. Hauatempli juurde. Siledatest kivitahukatest on moodustatud vertikaalsed postid ja neile toetuvad horisontaalsed talad. ( Cheferni) 9
Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss, hernes, uba, lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus tekkis varanduslik ebavõrdsus. Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr) rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad, vastupidavamad. Uued põllud oli korrapärasemad, suurus ja asend määrati varem paika. Surnuid hakati matma tarandkalmetess, mis koosneisd kiviridadest või müüridest. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses rauatootmisega, võeti kasutusele omasoorauamaak. Pruunikaid roostekänkria meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusöega savist ja kivist valmistatud ahjudesse. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõgudes vajalikku kõrget kuumust annaksid. Söel oli ühtlasi tähtis roll raua eraldamiseks maagist. Ühe ahjutäiega saadi paar kg toorrauda, mida tuli töödelda,
Nimed oli enamasti saksapäraselt sest nimed panti mõisnike poolt, kuni nimede eestistamiseni 1930a teisel poole. Talurahva omavalitsus Mõis- halduspiirkond mis hõlmab nii mõisa kui ka külamaad. Mõisapiirkond = kohtupiirkond. Vallakogukond- 19saj tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. Vallakohtud- koosneisd 3liikmest kellest 1nim mõisnik, teised valisid enda hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu ja varanõudeasju, nõudsid sisse makse ja koormisi ning karistasid üleastumiste eest. 1820 hakati vallakohtuid nim kogukonnakohtuteks. Ühisvastutus oli magasivilja varumise eest- tuli ehitada magasiait- mõsnikul ainult järelvalveõigus. Kogukond pidi muretsema ka vaestehoolekande eest