maa on kulmem kui meri, mistottu puhuvad tuuled merele, jattes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. katabaatiline tuul- kulm ohumass liigub raskusjou mojul korgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid labides tugevaid kulmasid kuivi puhangulisi tuuli. Vaga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jaavaljade kohal. geostroofiline tuul- tekib siis kui baariline gradientjoud ja sellele vastassuunaliselt mojuv Coriolisi joud on tasakaalus. Nende joudude koosmojul kujuneb valja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tahendab uhtlast ja sirgjoonelist liikumist piki isobaare, st tuul puhub piki samarohujooni (pohjapoolkeral gradientjou suunast paremale). · Selgitada moistet upwelling, nimetada merehoovuste tuupe- upwelling- rannikulahedase mere suvakihtidest parineva kulma vee tous pinnakihtidesse. Tousev hoovus · Selgitada moisteid absoluutne ohuniiskus, suhteline ohuniiskus, kastepunkt
See seadus tuleneb alleelipaaride juhuslikust kombineerumisest viljastumisel ja kannab soltumatuse seaduse nimetust. Geenide koostoime ehk interaktsioon Tunnuste areng toimub sageli kogu ontogeneesi valtel ja maaratakse genotuubi kui tervikuga, koostoimes keskkonnatingimustega. Enamik tunnustest on maaratud polugeenselt paljude geenide koostoimega. Geenide koostoime voib oma olemuselt olla mitmesugune: 1. Komplementaarne ehk taiendav. Kahe voi enama (tavaliselt dominantse) geeni koosmojul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. 2. Epistaatiline. Seda nimetatakse monikord ka mittealleelseks dominantsuseks. Uhes lookuses asuvad geenid suruvad alla voi varjutavad teistes lookustes asuvate geenide toime avaldumise. 3. Duplikaatne ehk kordne. Kaks voi mitu geeni toimivad tunnusele uhtviisi, kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene toimivate dominantsete geenide arvust genotuubis. 4. Polumeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne. Mitu geeni mojutavad uht ja sama tunnust
annaabi.ee 
