Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus Eelis puitkultuuride ees Bioenergia tootmiseks sobivad kultuurid Kuivainetoodang põllupinna ühiku kohta suur
energiakasutajana,vaid kui energiatootja. Biokütuste klasiifitseerimine: Biokütused liigitatakse kolme rühma: vedal, gaasiline ning tahke. Vedelaid kütuseid toodetakse õli- ja suhkrurikastest energiakultuuridest. Gaasilist biolagunevatest ja tööstuse jäätmetest ning loomsest massist. Tahket toodetakse puidust ning puidujäätmetest. Energia tootmisel rohtsest biomassist biogaasiks saab kasutada järgmisi sisendeid: a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt. Rohtsest biomassi saab energiaks muundada nii toorainet otseselt põletades kui ka biogaasiks kääritades, misjärel saab energia tootmisel kasutada biogaasi. Tooraine otsesel põletamisel on tähtis madal niiskusesisaldus. Biogaasi tootmise eesmärgiks on muundada biomass kas soojuseks või elektriks. Muundamisprotsessid võib jagada järgvealt: termokeemilisteks, füüsilis-keemiline biokeemilisteks ja bakteriaalne
- Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab, - Kiirkasvulised rohttaime(kultuuri)d: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes (galeega), - Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet, - Looduslikud hein(roht)taimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt (pilliroog). Jäätmete ressurss 13. Fotosünteesi olemus ning selle vajalikkus Looduses toimuva fotosünteesi käigus seovad taimed õhus leiduva süsinikdioksiidi ja eraldavad hapnikku atmosfääri. Puu kõdunemisel või põletamisel süsinik aga vabaneb uuesti. Seega puidu kasutamisel kütteks täiendavat CO2 emissiooni ei toimu. Biomassil põhinevad küttesüsteemid aga emiteerivad vähesel määral täiendavat CO2 atmosfääri
aastal täiendavalt sisse. Kuigi teravilja biomassi ressursina praegu käsitleda ei saa, on teravili ja eriti rukis, arvestades maaressurssi, suurima potentsiaaliga tööstustoorme allikas. Suhkrupeedi kasutamist energiakultuurina piirab Eestis tootmiskvoodi puudumine, mille tootja ei saaks toetust, mida saavad tootjad kvoodiga riikides. · Looduslikud heintaimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad Loodushoiu eesmärkidel niidetavate maa-alade biomass sobib kasutamiseks eelkõige väiketootmises kas biogaasi tootmiseks või põletamiseks. Meie järved ja merelahed on viimastel aastatel muutunud toitaineterikkamateks ja roostike kasv on kiire. Soomes on seda näha Ahvenamaalt kuni Lapimaani välja. Vanad roostikud laienevad keskmiselt üks meeter aastas. Nende biomassi kasutamine oleks kasuks kõigile. Pilliroo kasutamine
kartulist toodetaval etanoolil eelkõige just suurte hoiustamis- ja transpordikulude tõttu. Lisaks vedelkütuste tootmisele sobivad kõik nimetatud kultuurid ka biogaasi tootmiseks. Teravilja tootmisel saab lisaväärtusena kasutada ka põhu põletamist. Suhkrupeedi kasutamist energiakultuurina piirab Eestis tootmiskvoodi puudumine, mille tootja ei saaks toetust, mida saavad tootjad kvoodiga riikides. [4] Looduslikud heintaimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad. Loodushoiu eesmärkidel niidetavate maa-alade biomass sobib kasutamiseks eelkõige väiketootmises kas biogaasi tootmiseks või põletamiseks. Suuremaskaalalist kasutamist piirab ilmselt madal saagikus võrreldes põllukultuuridega ning sellest tulenev suur transpordikulu. Märgaladelt pilliroo ning hundinuia kogumist energiaotstarbel piirab ka mõlema liigi paralleelne kasutatavus ehitusmaterjalina. [4] 11 Metsaressurss
likanep jt., mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · Kiirekasvulised, lühikese, alla 15 aastase raieringiga puuliigid - paju, hall lepp, kask, haab. Kasutatakse ahjukütteks. · Kiirekasvulised rohttaimed - päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes. kasutatakse biogaasi tootmiseks; · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet · Looduslikud heintaimed, niidetav biomass püsirohumaadelt, (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt jm. Neid kultuure kasutatakse biogaasi tootmisel; 1.4.2 Biokütuse eelised: Biomass on: · taastuv energiaallikas; · laialdaselt levinud; · kergesti kättesaadav; · vimaldab metsa- ja pllumajandustootmisjäätmete kasutamist; · aitab kaasa kohaliku tööstuse arengule ja töökohtade tekkele. 1.4.3 Biokütuse puudused: · ei saa kasutada "CO2 emissiooni vabadel aladel" ehk aladel kus on kehtestatud CO2
Võimalus jätkusuutliku majandamise parandamiseks on näiteks PLK-de hooldajate koostöövõrgustiku loomine ning Natura võrgustiku alade toodete märgistamiseks vastava toote sildi väljatöötamine. Nende eesmärkide saavutamisele saavad kaasa aidata nii poollooduslike koosluste hooldajad ise kui ka erinevad põllumajanduse ja turismiga tegelevad asutused. Tuleks saavutada tervikliku majandustsükli käivitumine, mis võimaldab hooldajal toota ka kasumit. Eesmärgiks on poollooduslikelt kooslustelt pärit toodangu ja teenuste kasutamine ning turustamine suuremas mahus ning parematel tingimustel nii, et ka EL põllumajandustoetuste lõppemisel tasuks vähemalt ulatuslikemate poollooduslike koosluste hooldamine end ise ära. 5.6 Uuringud, inventuurid ja seire · Uuringud, inventuurid Pärandkoosluste kaitse tulemuslikuks korraldamiseks on vajalik viia läbi uuringuid vastavalt kerkinud probleemidele. Näiteks on vaja täiendavat informatsiooni poollooduslike
annaabi.ee 
