sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte. Gaasi molekulid on pidevas omavahelises liikumises, mida tuntakse soojusliikumisena. Ideaalgaasis liigub iga aineosake sirgjooneliselt kuni põrkumiseni naaberosakesega või gaasi piirdepinnaga. Molekulide põrked vastu piirdepinda põhjustavad rõhu. Ideaalgaasi molekulaarkineetilisest teooriast tuleneb k on Boltzmanni konstant, k = 1,3810–23 J/K Võrrandite kooslahendamisel ning mõlema poole läbikorrutamisel gaasi mahuga V saame pV nVkT. nV = N – gaasimolekulide koguarv mahus V , siis pV = NkT Ideaalgaasi ühele kilomoolile: pVµ = N0kT Tähistame N0k = µR, siis pVµ = µRT - Mendelejevi võrrand kus µ – moolmass, kg/kmol R – gaasi konstant, J/(kg·K) Universaalne gaasikonstant Ṝ= µR = N0k = 6,0220·1026·1,38·10-23 = 8314 J/(kmol·K) pv = RT Clapeyroni võrrand Ideaalgaasi termiline olekuvõrrand.
konstandid. Võrrandis (c ) on 26 Tr dr = µ M µ A , t o kus A on pindala graafiku Trt = Trt (r ) ja abstsisstelje vahel, mis on piiratud pöördenurka fikseerivate abstsissidega. [Näide loengul] Nurkkiirus pöördenurga lõpus r leitakse võrrandi 3.16 ja etteantud Trm = Trm (r ) kooslahendamisel. Kui etteantud Trm = Trm (r ) on esitatud graafikuna, tuleb leida selle graafiku ja võrrandiga 3.16 määratud parabooli lõikepunkt. Sellele punkti põhjal leitakse r graafikult. [Näide loengul]. B. Hooteoreem diferentsiaalkujul: I 2 d r r = Tr dr 2 Kuna d r2 d 2 dt 2 d dt d ( ) = ( r ) = r r = r = r
kus võrdetegur, mis on sama kõikidele ideaalsetele gaasidele. Asetades m2/2 põhivõrrandisse saame p = (2/3) n T , st rõhk on lineaarses sõltuvuses molekulide arvuga mahuühikus ja absoluutse temperatuuriga. Eeltoodud valemist järeldub, et temperatuuril 0 K molekulide keskmine ruutkiirus =0, st absoluutsel nulltemperatuuril molekulide liikumine lakkab. Seetõttu ongi kõige madalamaks võimalikuks temperatuuriks 0 K. Võrrandite (5) ja (6) kooslahendamisel ning mõlemate poolte läbikorrutamisel gaasi mahuga V, saame pV = 2/3 n V T (6a) Mahus V olevate gaasimolekulide koguarv N = nV . Eelnevat arvestades, võime võrrandile (6a) anda kuju pV = (2/3)nT . Viimasest võrrandist selgub, et ideaalsed gaasid sisaldavad võrdsetel mahtudel, rõhkudel ja temperatuuridel võrdse arvu molekule. Mainitut tuntakse A v o g a d r o s e a d u s e n a.
annaabi.ee 
