Mikroelemendid: B, Mn, Cu, Zn, Mo, Cl Väga väikestes kogustes: I, Br, Hg, Ag, Au Mittemetallid: C, O, H, N, S, P, B, Leelismetallid: K, Na, Mg, Na Raskmetallid: Fe, Mn, Cu, Zn, Mo 2. # Mineraalide puudus. Elementide puudusest tingitud sümptomid. Mineraalainete tähtsus taimeraku ainevahetuses elementide (rühmade) kaupa: N; S; P; K, Ca, Na; Mg; Mn, B; Si, Cl. N - Kuulub aminohapete, amiidide, valkude, nukleiinhapete, nukleotiidide, koensüümide ja eksoamiinide koositisse. Puudus pidurdab taime kasvu. Kui puudus säilib kaua, ilmneb kloroos. S - Komponent tsüsteiinis, tsüstiinis, metioniinis ja valkudes. Puudus pidurdab taime kasvu. P - Kuulub fosfaatsuhkrute, nukleiinhapete, nukleotiidide, koensüümide, fosfolipiidide koostisse. Tähtis roll reaktsioonidel, mis seotud ATP-ga. Puudusel nooremate taimede kasv pidurdub. Vanemad lehed surevad. K - Vajalik rohkemale kui 40 ensüümile kofaktorina. Peamine katioon tagamaks raku rõhk ja
Mittemetallid – C, H, O, N, S, P, B, (Si) – taim kasutab neid orgaaniliste ühendite moodustamiseks. Leelismetallid – K, Na, Mg, Ca Raskemetallid – Fe, Mn, Cu, Zn, Mo – hästi tihedalt seotud. Mineraaltoitain Funktsioonid e 1. grupp Toitained, mis on orgaanilises segus N Kuulub aminohapete, amiidide, valkude, nukleiinhapete, nukleotiidide, koensüümide ja eksoamiinide koositisse. S Komponent tsüsteiinis, tsüstiinis, metioniinis ja valkudes. 2. grupp Toitained, mis on vajalikud energia säilitamisel ja ehituse terviklikkusel P Kuulub fosfaatsuhkrute, nukleiinhapete, nukleotiidide, koensüümide, fosfolipiidide koostisse. Tähtis roll reaktsioonidel, mis seotud ATP-ga. Si Leidub sadestunult amorfse ränina rakukestades. Tagab rakukesta mehaanilisi omadusi,
2) Tekivad sama ploidsusega geneetiliselt identsed rakud. Säilitatakse organismi stabiilsus. 3) Tagab surnud või hukkunud rakkude asendumise. Haavade paranemine. Organismi vananedes mitoosid aeglustuvad noorel organismil paranevad haavad kiiremini! 4) Mõlematel moodustunud tütarrakkudel on tavaliselt sama bioloogiline roll. Erandiks kambiumi rakud jagunedes üks rakk jääb alati kambumi rakuks, muidu kaoks kambiumirõngas ära. Teine rakk eristub ja vastavalt asukohale kas pidu koositisse (sage) või niine koostisse (harvem). Parasvöötme taimedel kambiumirakud jagunevad intentsiivselt teatud perioodidel ja tänu sellele moodustuvad puude tüves aastarõngad (perioodiline kasv). Peet on polükambiaalne sellepärast on palju rõngaid. Inimeses punase luuüdirakkude jagunemine. REK: igal aastal esindatud. 1) faaside äratundmine jooniselt ja nende reastamine. 2) Joonis ühe meitoosi faasiga ja vaja ära tunda, mis toimub.
annaabi.ee 
