Surutud konsoolse kus: n meelevaldne nx varda elastse joone v = f 1 - cos , paaritu arv võrrand: 2l (n = 1, 3, 5,...). · elastne joon on koosinusoidi osa (mille kuju määrab väärtus n): F n · parameetri k algavaldise kaudu saab seose: l CR = ; EI 2 · konsoolse varda elastne joon on koosinusoidi veerandperiood (n = 1): Priit Põdra, 2004
ülemineku indiferentseks või labiilseks? Koormuse kasv 13.6. Mis on nõtke? varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! Vardale mõjuv jõud, mille korral tekib nõtke 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? Nõtkepikkusest, EI korrutisest. 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge varda elastne joon? koosinusoidi osa (mille kuju määrab n väärtus) 13.11. Mis on varda nõtkepikkus (efektiivne pikkus)? nõtkunud varda elastse joone (sinusoidi) ühe poolperioodi pikkus 13.12. Kuidas sõltub nõtkepikkus varda kinnitamise viisist? Le=l korda müü, erinev kinntamis viis annab erineva müü teguri. 13.13. Milline on Euler'i lahendi kehtivustingimus stabiilsusanalüüsis? Euler'i lahendid kehtivad vaid selliste elastsete deformatsioonide korral, mis on koormusega lineaarselt seotud
deformatsioonide teke ja purunemine. 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? antud peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! kui läbipaine häiringu kadudes püsib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus oma väärtuselt kriitiline FCR lE - varda nõtkepikkus 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge varda elastne joon? on koosinusoidi osa 13.11. Mis on varda nõtkepikkus (efektiivne pikkus)? = nõtkunud varda elastse joone (sinusoidi) ühe poolperioodi pikkus 13.12. Kuidas sõltub nõtkepikkus varda kinnitamise viisist? Igal varda kinnitusel on oma nõtkepikkus; - varda pikkuse redutseerimistegur; l- varda tegelik pikkus, [m]. 13.13. Milline on Euler'i lahendi kehtivustingimus stabiilsusanalüüsis? Varda stabiilsustingimus avaldub kriitilise koormuse ja nõtke nõutava varuteguri kaudu.
Kõiki harmoonilisi komponente iseloomustab veetaseme kõikumise amplituud H ja kohanurk g. Et ehitada veetaseme kõikumise graafik, tuleb arvestada ka teisi astronoomilisi tegureid, nagu kuupäev, Kuu ja Päikese vastastikune asend jne. Nende tegurite arvestamiseks on vastavad paranduste tabelid, kust leitakse kohanurga parand ja tegur veetaseme amplituudi arvutamiseks. Praktikas taandub veetaseme graafiku ehitamine harmooniliste konstantide järgi nelja koosinusoidi väljaehitamiseks järgmiste valemite abil. M2 = HF cos(29,32 A - g) S2 = HF cos(29,32 A - g) K1 = HF cos(14,66 A - g) O1 = HF cos(14,66 A - g) ,kus H vastava komponendi veetaseme amplituud K parandustegur T aeg F amplituudi parandustegur 25
annaabi.ee 
