Joonistame kaks ühest punktist lähtuvat vektorit, millede moodulid on ja ning nurgad -teljega vastavalt ja . Et neid võnkumisi liita, tuleb liita faasidiagrammid (milline kohmakas väljend phasoriga võrreldes!). Liitnud vektorid rööpkülikureegli abil, näeme, et summaarse võnkumise amplituud ja algfaas erinevad lähtevõnkumiste omast. Lahutame liidetavad komponentideks, liidame need ja saame tingimused, mis määravad otsitavad suurused: See, koosinuslauset meenutav valem kannab nime amplituudide reegel ja on lainefüüsika kõige tähtsam valem. Phasor'ite liitmine. Võime kasutada nii koordinaatmeetodit kui rööpkülikureeglit. Elektrivõnkumiste faasidiagramm. Induktsiooni elektromotoorjõud on alati vastassuunaline pingega kondensaatoril, voolutugevuse faasinurk jääb täpselt nende vahele ("vektor" IR on kaksiknoolega ULUC risti). Loeng 15 Mootorit sisaldav vahelduvvooluahel (eelmise semestri laboritöö
Joonistame kaks ühest punktist lähtuvat vektorit, millede moodulid on ja ning nurgad -teljega vastavalt ja . Et neid võnkumisi liita, tuleb liita faasidiagrammid (milline kohmakas väljend phasoriga võrreldes!). Liitnud vektorid rööpkülikureegli abil, näeme, et summaarse võnkumise amplituud ja algfaas erinevad lähtevõnkumiste omast. Lahutame liidetavad komponentideks, liidame need ja saame tingimused, mis määravad otsitavad suurused: See, koosinuslauset meenutav valem kannab nime amplituudide reegel ja on lainefüüsika kõige tähtsam valem. Phasor'ite liitmine. Võime kasutada nii koordinaatmeetodit kui rööpkülikureeglit. Elektrivõnkumiste faasidiagramm. Induktsiooni elektromotoorjõud on alati vastassuunaline pingega kondensaatoril, voolutugevuse faasinurk jääb täpselt nende vahele ("vektor" IR on kaksiknoolega ULUC risti). Loeng 15 Mootorit sisaldav vahelduvvooluahel (eelmise semestri laboritöö
annaabi.ee 
