tunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. 6. Valgla 3. Veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 7. Rannik 6. Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. 8. Alanduslehter 4. Veekogusse või mingile maa-alale juurde tuleva ja ära mineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Vasta LÜHIDALT küsimustele. 2.1 Millest koosevad siseveed? Põhjaveest ja pinnaveest. 2.2 Mis on põhjavesi? Maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. 2.3 Mis on pinnavesi? Pinnavee moodustavad kõik veekogud. Nt mered, jõed, ojad, tiigid, lumesulamisveed. 2.4 Kust saavad jõed oma vee? Jõed saavad oma vee vihmaveest, lume sulamise veest või põhjaveest. 2.5 Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 2.6 Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 3
reguleerib südamelihaste tööd, kuulub klorofülli koostisesse, kuulub luukoe koostisesse, kuulub taimeraku koostisesse Fosfor kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse, esineb nukleiinhapete koostises Kuuluvad kõikide biomolekulide koostisesse: Süsinik(C), Vesinik(H), Hapnik(O) Orgaanilised ühendid süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosevad Anorgaanilised ühendid kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped Makroelemendid elemendid, mis moodustavad 99% oganismide koostisest (CHNOPS) Mikroelemendid elemendid, mis on organismis väiksemas koguses, kuid siiski elutegevuseks vajalikud
Miinuseteks on ennesüttimist kuluv aeg ning valgustustugevust ei saa eriti reguleerida. Siiski võimaldavad uut tüüpi lambivarjud luminofoorvalgust teatud piirini häämardada. Polüuretaaist lambikupli sees on silinder, millesse pirn kinnitub. Silindrit keerates muutub ka valgus veidi hämaramaks. Miniluminofoorlambid tunduvad kallid, ent on egelikult odavamad kui hõõglambid, võttes arvesse nedne pikka eluiga ja vähest elektri tarbimist. Kiudoptika Kiudoptilised valgustid koosevad tavaliselt akrüülist või kiudklaasidst juhtmetest, mida mööda juhtaks valgust. Kuid kiud on kaetud spetsiaalse kattega, mis peegeldab valgust juhtme sees, paistab valgust vaid kiudude otstest; kui kattekiht on ära jäetud, valgustavad iud kogu oma pikkuses. Kiudoptikal on mitmeid eeliseid: nad eraldavad väga vähe soojust, välja arvatud toiteallikas, mis võib olla kiudude otstest mitut meetrit eemal, mistõttu kiudoptilisi valgusteid saab kasutada ka vee all!
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1.Rakuteooria( teadlased, teke, väited). Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan.
Õpetamine toimub inglise keeles. BFM’i õppekavad annavad erialase ettevalmistuse selleks, et töötada erinevates ametites, mis on seotud meedia, televisiooni või filmi tootmisega. Tudengitel on võimalus saavutada bakalauruse- ja magistritasemel haridust. BFM’is on 5 õppekava: audiovisuaalne media, ristmeedia produktsioon, filmikunst, teatri- ja filmilavastamine, muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad. Kõik õppekavad koosevad praktikast ja erinevatest koostööprojektidest, mis annavad võimalusi saada teadmisi filmi- ja meediatööstuse toimimisest samal kooliajal Eestis ja välismaal ning luua kasulikke kontakte. BFM pakkub võimalust osaleda erinevates täiendkoolitustes ja eriprojektides. Ehk kõige põnevam on workshopi täiendukoolitus, mis toimub kooliajal. Workshop ühineb omavahel BFM’i, Eesti Kunsti Akadeemiat, Eesti Muusikaakadeemiat ja Viljandi Kulturiakadeemiat.
annaabi.ee 
