tarkuse vastu mandril võideldes. Kaotuse Hispaanias või tuua ka see, et Napoleonil tuli esimest korda kokku puutuda mässava lihtrahvaga. Need kaotused ei kõigutanud Napoleoni ja ta mõistis, et ta saab veel enda piire Euroopas suurendada Venemaa alade arvel. Venemaa oli selleks ajaks ainukene riik Mandri – Euroopas, mis veel Napoleoni impeeriumile vastu seisis. Ta asus ette valmistama Venemaa-sõjakäiku. Ta oli moodutanud suure 600 000 mehest kooseva armee. See oli selle ajani ajaloo suurim armee. Nii Vene-sõjakäigu ettevalmistamine, operatsioonide planeerimine kui ka suurarmee hargnemine Vene keisririigi piiril demonstreerisid Napoleoni strateegilise mõtte kõrget taset. 1812. aastal oli Napoleon oma 600 000 mehelise Grande Armée Visla jõe taha juhatanud ja kolme tugevasse väegruppi paigutanud. Ise juhtis ta 218 000 mehest ja 527 suurtükist koosnevat kõige tugevamat gruppi. Teiste gruppide eesotsas olid tema parimad ja ustavad
korda kokku puutuda mässava lihtrahvaga. Need kaotused ei kõigutanud Napoleoni ja ta mõistis, et ta saab veel enda piire Euroopas suurendada Venemaa alade arvel. Venemaa oli selleks ajaks ainukene riik Mandri Euroopas, mis veel Napoleoni impeeriumile vastu seisis. Ta asus ette valmistama Venemaa-sõjakäiku, mis veel samal, 1812. aastal, tema keisririigi jaoks täielikuks katastroofiks pöördus. Ta oli moodutanud suure 600 000 mehest kooseva armee. See oli selle ajani ajaloo suurim armee. Nii Vene-sõjakäigu ettevalmistamine, operatsioonide planeerimine kui ka suurarmee hargnemine Vene keisririigi piiril demonstreerisid Napoleoni strateegilise mõtte kõrget taset10. 1812. aastal oli Napoleon oma 600 000 mehelise Grande Armée Visla jõe taha juhatanud ja kolme tugevasse väegruppi paigutanud. Ise juhtis ta 218 000 mehest ja 527
annaabi.ee 
