algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Lisaks ka erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Nende esmane kohustus on edastada oma valijate huve, mitte rahuldada isiklikke ambitsioone. Veel on parlamendi funktsioon järelvalve valitsuse üle. Parlamendi otsese kontrolli vormid: Parlamendi õigus avaldada umbusaldus ministrile ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust; parlamendi parteilise kooseseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel; õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtades; ,,rahakoti võim" ainupädevus vastu võtta riigi eelarve; õigus kutsuuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Parlamendi kaudse kontrolli vormid: parlamenti kuuluvad valitsusparei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritel; ministrid, kes on varem olnud
Saksa saatus ei olnud selge. Saksa LV ja kogu dem.maailm keeldus tunnustamast Saksa DV-d, NSVL taotles jätkuvalt Lääne- Berliini allutamist oma võimule. 1958.a hakkas NSVL nõudma, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära pidas läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Lääne-Berliin oli kuj veidraks dem.vabaduste ja turumaj saareks keset üha enam sovetsieeruvat Ida- Saksamaad. L-Berliin ei kuulnud L-Saksamaa kooseseisu, vaid jäi vastavalt Berliini blokaadi lõpetamisel 1949.a sõlmitud kokkulepetel omaette haldusüksuseks vabalinnaks. Vastaseis lääs ei suutnud päästa idatsooni, NSVL ei suutnud alla neelata L-Berliini. 1961.a otsustas Hrustsov sulgeda värava, mille kaudu idasakslased läände vajusid. 13.aug rajasid NK väed peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis L-Berliini tihedalt sulges. Müürist sai Külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halveminigi kui Ungari sündmused
a. küüditamise ohvreid. Seal lepiti kokku korraldada järgmine protestiaktsioon korraga kolmes Balti riigis : Eestis, Lätis, Leedus. 23.08.1987. Moltov –Ribbentropi pakti (MRP) 48.aastapäeval- ja nõuda selle paketi tühistamist. Poliitvangide vabastamist, Stalinlike timukate kohtu alla andmist ja ohvrite mälestussamba püstitamist. Saksamaa ja Venemaa salaprotokollide paljastamine näitas, et Eesti ei astunud vabatahtlikult 1940.a.Nõukogude Liidu kooseseisu, vaid suurriigid leppisid selles omavahel kokku. MRP salaprotokollide avalikustamine sillutas teed Balti riikide iseseisvusele. Miitingust teatasid „Ameerika Hääl “ ja Moskva kesk TV. 23.08.1987. rahvuskoosolekul nõuti MRP salaprotokollide hukkamõistmist(NSV Liidu juhtkond eitas nende olemasolugi) ja Nõukogude anneksiooni lõpetamist. Rahva teadlikus oma tõelisest ajaloost ja valmidus tõe eest seista oli kasvanud. Rahva enda algatatud miiting toimus 1. Korda
annaabi.ee 
