Kehtesti plaanimajandus, milles tootmiskavad olid korraldatud neliaastakute kaupa. Rajati tehasied ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks, ehitati tuhndete kilomeetrite kaupa kiirteid, mis võimaldasid vajaduse korral paisata sõjaväeüksusi kiiresti riigi ühest otsast teise. Need meetmed andsid tuhantetele inimestel tööd. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat Hitleri välispoliitika oli sõjakas. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosenva sõjaväe asemel loodi armee - Wehrmacht. Seejärel marssisid Saksa üksused Reini piirkonda ja asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa-Jaapani lähenemine, mis muu hulgas kujutas ohtu ka lääneriikidele. Mõisted füürer ja Kolmas riik. Füürer diktaator Kolmas riik - natsliku Saksama nimetus
vastuolu eesti ühiskonnas. ,,Sakala" võitles juba eosest peale kristliku kirikuga. Jakobson kõneles oma usust inimmõistusesse. Jakobsoni arvates pidi inimene usaldama omaenda tarkust ja jõudu, mitte lootma jumalale. Siiski astus Jakobson liiga silmnähtavalt kiriku vastu välja nimetades neid kõiki pimedusekantsiks. Samas propageeris ,,Sakala" usutolerantsi. Jakobsoni suurimaks eesmärgiks oli talurahvakooli vabastamine pastorite ning mõisnikest koosenva koolivalitsuse alt. Sellega seoses kutsus ,,Sakala" rahvast üles Eesti Aleksandrikooli loomiseks. Jakobson toeats Vene tsaari. Peale erinevate reformide läbiviimist Eestimaal ta lootis, et Venemaalt on oodata avaraid võimalusi eestluse arengule. Tekkisid esimesed mõtted autonoomiast Eestile. Jakobson võttis aktiivselt osa kõigi eesti seltside -Kirjameeste Seltsi, Aleksandrikooli organisatsiooni, põllumeeste seltside jne asutamisel ja propageeris neid igati
annaabi.ee 
