Kooseluseadus tänapäeva ühiskonnas Kooseluseaduse vastuvõtmine tekitas eestlaste seas tõsist poleemikat. Hämmastama pani see, et mitte kunagi varem ei ole juhtunud ühegi seadust vastu võttes nii, et poolt olijad võidavad vaid paari protsendiga. Kui varem oli tehtud (mitteametlik) hääletus eestlaste seas kas kooseluseadus tuleks vastu võtta, siis enamus oli sellele vastu. Üheks põhjuseks võib olla vale arusaam. Kooseluseadust on käsitletud kui homoliikumise püüdlust saada homoseksuaalsetele suhetele õiguslik tunnustus ja seeläbi ühiskondlik heakskiit, kuid see ei ole ainukene eesmärk. Tänu sellele seadusele saavad end registreerima hakata paarid, kes elavad vaba abielus, kuid soovivad sarnaseid õigusi, mis tulenevad abieluga. Nad saavad õiguse jagada oma vara, hoolitseda oma partneri laste eest ning olla täieõiguslik perekond. See seadus on ideaalne
tegelda. Kuku raadio on soliidne meediakanal. Selle raadio 6. juuli (kordus öösel vastu 7. juulit 2016) küsitlussaates Vox populi oli küsimuseks Miks inimesed sülitavad meie õigussüsteemile? Küsimuse sõnastus oli räige, aga enamus saatesse helistajaid vastas samas võtmes: pettumus õigluse puudumisest oli valdav. Et nii on, see on poliitika ja poliitilise moraali(tuse) tagajärg. Andrei Hvostov: "Ausust Eesti poliitikutelt keegi ei ootagi. Nende kvaliteedikontroll käib mööda kooseluseadust, sisserändeküsimust ja rahvuslikku talupojamõistust. Või selle puudumist. Nagu me teame, peab talupojamõistuse kohaselt mõisa aidast või metsast 10 / 20 ikka võtma, kui võimalus avaneb." ("Raha ei haise, poliitikas kindlasti." Eesti Ekspress 08. 06. 2016) Poliitikute ausus(etus) saaks veel rängema hinnangu, kui poliitikute mahhinatsioonid tuleksid täies mahus avalikuks. Aga ärisaladus ei luba ja ringkaitse ei võimalda.
kaasneb? Kuna abielu õiguslikku regulatsiooni on eelnevates küsimustes korduvalt käsitletud, siis selgitame siinkohal täpsemalt kooselulepingu põhimõtteid. Erinevalt abielu mõistest on kooselu küllaltki uus nähtus, mis juriidiliselt jõustus aastal 2016. Kuna seadusandja pole kooseluseadusele rakendussäteid veel loonud, siis kaasneb sellega mõningaid probleeme. Notar Priidu Pärna selgitas teleintervjuus, et kohtupraktika raames on täidetud õiguslüngad lugedes kooseluseadust jõustunuks, kuid murekohad tekivad toetuste, ravikindlustuse jm taotlemisel, sest kooselulisi suhteid ei registreerita riiklikes registrites. Muuhulgas viitas notar sellele, et kooseluseadus võiks olla kohaldadatav ainult samasooliste paaride puhul, et mitte tekitada segadust abieluliste suhetega.4 Riigikohtu määruse nr 5-17-42/9 p 32 kinnitab eelnevaid selgitusi, lugedes kooseluseadus jõustunuks 2016. aastal. 5 Sellegipoolest on jõudnud kohtusse kaebus, milles isikud