Suitsetamine põhjustab teatavasti kopsuvähki, kuid koosmõjul asbestiga suureneb kopsuvähki haiges tumise risk veelgi. Materjalide kasutamisel, kulumisel ja käitlemisel, mis sisaldavad asbesti, satub õhku asbestitolmu, mis ei sadestu, ning on seepärast ohtlik. Asbesti sisalduvate materjalide lammutamisel võib õhku sattuda vastavat tolmu väga palju. Lammutustööde kohta on kehtestatud ranged reeglid. Lisaks asbestiga kooselamisele, võib ka temast lahtisaamine olla probleemne. Asbestist tulenevad haigused on pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos,mesotelioom ja kopsuvähk. Pleuranaastud on piiritletud tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel kopsukelme lestmel. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 aasta jooksul. Kui asbestikiud satuvad kopsu, siis võib tekkida kopsukelme põletik, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes
inimestega kokku tähenduslikuks kogukonnaks; olla inimliku tasandi ühenduste kasulikud ja hinnatud liikmed.“ (Dawson 2006, 34). Praegusel hetkel oleme tsivilisatsiooniga jõudnud hetke, mil vanad ühiskondlikud mudelid enam ei tööta ning on vaja luua uusi – kogukondi. Taoliste struktuuride loomise edukusest 16 sõltub ka see, palju oleme võimelised taastama väärtusi, mis panevad aluse kooselamisele tervikuna: usaldus, solidaarsus, teineteise toetamine. (Duhm, 2007, 5). Kogukondade all ei peaks siinkohal mõistma vaid füüsiliselt kooselavad kogukondi, vaid ka nt inimkooslusi: koolis klassi, lasteaeda (kogukonda, kuhu kuuluvad nii lapsed, õpetajad kui vanemad), töökollektiive, korteriühistuid, sõpruskondi, kursusi jne. 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas
annaabi.ee 
