Selle termini levikule aitas kaasa Briti Raadiokorporatsioon (BBC), kus leiti, et sõna jazz on raadios kasutamiseks siiski liialtebapeen jadiktoriteletehtikorraldusasendadaseesõnaga"sw ing". Üks swingiajastu eritunnuseid oli suurte orkestrite-bigbändide väljakujunemine. Järjest rohkem hakati avama uusi tantsusaale ja muid meelelahutusasutusi, kuhu oli vaja suuri, tugeva kõlajõuga orkestreid. Must pianist-orkestrijuht Fletcher Henderson (1898-1952) töötas välja suurtele kooseisudele komponeerimise põhimõtted. Bigbändi kuulus tol ajal 3 trompetit, 2-3 trombooni, 4- 5 saksofoni ja rütmigrupp-klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. Saksofone ja vaskpille-vastandas Henderson teineteisele spirituaalidest tuntud eeslauja ja koori vaheldumise põhimõtte, rütmigrupi hooleks jäi kogu pala läbiv rütmipulss. Loomulikult oli palades ka rohkesti lõike, kus kõlasid kõik puhkpillid koos-tutti (itaalia k. kõik) Tavaliselt juhtisid populaarseid svingorkestreid
Üks swingiajastu eritunnuseid oli suurte orkestrite- bigbändide väljakujunemine. Järjest rohkem hakati avama uusi tantsusaale ja muid meelelahutusasutusi, kuhu oli vaja suuri, tugeva kõlajõuga orkestreid. "Sving" on aga rütmi tunnetus, mis on eelduseks jazzi kõlamisel. Iga "swingipala" svingib, kui ta kõlab, aga igasugune jazz, mis "svingib" ei ole veel "swing". Must pianist- orkestrijuht Fletcher Henderson (1898- 1952) töötas välja suurtele kooseisudele komponeerimise põhimõtted. Bigbändi kuulus tol ajal 3 trompetit, 2-3 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp- klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. Saksofone ja vaskpille- vastandas Henderson teineteisele spirituaalidest tuntud eeslauja ja koori vaheldumise põhimõtte, rütmigrupi hooleks jäi kogu pala läbiv rütmipulss. Loomulikult oli palades ka rohkesti lõike, kus kõlasid kõik puhkpillid koos- tutti (itaalia k. kõik).
annaabi.ee 
