’’Imelise Teaduse’’ esikaanel on kujutatud Päikest ning eeldavasti füüsikut, kes seda Päikest oma käte vahel hoiab. Pildile lisaks on pealkiri ’’Füüsikud taltsutavad Päikese energiat’’ ning lühike kirjeldus sellest, mida lugu käsitleb. Kui rääkida üldiselt esikaane kujundusest, siis kõik kõrvalised pealkirjad ja pildid on paigutatud nii, et ei varjaks ära pealoo pilti ülemäära. ’’Horisondi’’ esikaanel on kujutatud kooruvat banaani, mille sees on DNA-ahel, sellega kaasas on pealkiri ’’GMO – nagu kuum kartul peos’’. Kõrvallugude pealkirjadest on enamus paigutatud peaartikli pealkirja alla, olles küljenduselt üsnagi lihtne. Kui võrrelda kahe ajakirja esikaani, siis efektiivsemalt ning silmapüüdvamalt mõjub ’’Imelise Teaduse’’ oma, olles värvikirevam ning jättes põnevama mulje, samalajal kui ’’Horisont’’ on väheke monotoonsem ning lihtsam. ’’Imelise
105. Putukate vaegmoone ja täismoone; erinevus meres elavate lülijalgsete moondest. Vaeg: muna vastne – valmik. kirbulised Täis: muna vastne nukk– valmik. Liblikalised, mardikalised. Meres elavad lülijalgsed: Vähilaadsed on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed (naupliused) arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täiskui vaegmoondega arengut. N: Aerjalalised on lahksugulised. Munadest kooruvat vastset nimetatakse vähikvastseks ehk naupliuseks. Elu jooksul kestuvad nad mitu korda. Kirpvähilised: Arenemine on otsene, nii et vastkoorunud näevad välja samasugused nagu nende vanemad. 106. Miks trilobiidid ( Trilobita ) ei olnud vähkide ( Crustacea ) üks rühm? 107. Mis on ühist (ja teistest lülijalgsetest erinevat) lõugtundlastel ( Chelicerata )? Lõugtundlased: (ühine) Keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kaks kehaosa pearindmiku ja tagakeha.
annaabi.ee 
