Poolintensiivne tiigikasvatus erineb vähikasvatusest loodustoidutiikides näiteks tiikide konstruktsiooni poolest. Tiigid on sorteerimise ja/või harvendamise hõlbustamiseks tühjendatavad. Vähke söödetakse avaveealal. Paaritumine, kudemine, marja hautamine, poegade koorutamine võidakse korraldada siseruumides, kontrollitavates tingimustes. Sisebasseinides koorunud pojad siirdatakse II astme vastsetena väljas asuvatesse poegade tiikidesse kasvama. Pojad võidakse koorutada ka otse poegade tiikidesse, asetades marjaga emased just enne poegade koorumist sumpades tiikidesse. Poolintensiivne tiigikasvatus põhineb tavaliselt oma poegade toodangul eraldi poegade tiikides. Aga poegade ostmine vastkoorunutena või edasikasvatatutena võib olla tulusam. Kui vähid sorteeritakse edasikasvatuse ajal sugupoole ja suuruse järgi, võib ülejäägi müüa asustusmaterjaliks ja tiikide toodangut saab optimeerida, kuna algtihedus võib olla suurem kui ilma sorteerimiseta
0 46 C Umbes 4 nädalat Umbes 1500 12 0C Umbes 67 nädalat Umbes 1000 Koorumise kiirendamine soojas soojas hautamisel Marja õnnestunud hautamise eelduseks on ka piisav (1 kuu) kestev puhkepaus (diapaus) madalal, umbes 5 kraadisel temperatuuril enne marja eraldamist või temperatuuri tõstmist. Soojas hautamisel lühendatakse hautamisaega temperatuuri tõstmisega nii, et pojad saadakse koorutada juba maikuu algul - seega just kasvuperioodi (vee temp. üle 8 kraadi) alguses. Haudeaparaadi jaoks eraldatakse mari emastelt hiljemalt märtsi lõpul, mille järel temperatuuri vähehaaval tõstetakse. Aprilli alguses tõstetakse temperatuur 15-19 kraadini (signaalvähil 13-15 kraadini). Hautamist jätkatakse, kuna soojas hautatud vähi mari koorub umbes 1300 (signaalvähil 1100) kraadpäeva täitudes. Kooruvad liikumisvõimetud
annaabi.ee 
