väärtusi, jäävad kõik piirseisundid ületamata. (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirkriteeriume. (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada kriitilised koormusjuhtumid. (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante, deformatsioone, hälbeid ja ebatäpsusi, mida tuleb arvestada konstruktsiooni kontrollimisel. (5) Koormusvariant määratleb liikuva koormuse asukoha, suuruse ja suuna. (6) Võimalikud hälbed koormuste oletatud asukohtadest ja suundadest tuleb võtta arvesse. Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) Arvutuskoormused (1) Koormuse arvutussuurus Fd väljendatakse üldkujul avaldisega , kus F on koormuse osavarutegur, mille abil võetakse arvesse koormuse
takse käesolevas peatükis. Teatud konstruktsioonide puhul võib osutuda vajalikuks käsitleda veel muidki piirseisundeid - näiteks väsimust. (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada kriitilised koormusjuh- tumid. Iga kriitilise koormusjuhtumi jaoks tuleb määrata koormuskombinatsiooni tulemite arvutuslikud suurused (s.o arvutuslikud sisejõud, pinged jne.). (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante, deformatsioone, hälbeid ja ebatäpsusi, mida tuleb arvestada konstruktsiooni kontrollimisel. Neid koormusi, mis füüsilis- tel põhjustel ei saa mõjuda samaaegselt, koormusjuhtumit väljendavas koormuskombinatsioo- nis ei arvestata. (5) Koormusvariant määratleb liikuva koormuse asukoha, suuruse ja suuna. (6) Võimalikud hälbed koormuste oletatud asukohtadest ja suundadest tuleb võtta arvesse. 2.6.2 Piiranguid ja lihtsustusi
piirseisundi saabumisel ei purunemine on seotud Konstruktsioon ei hoiata 20 meid enda ülekoormamisest. 1.7 tagatakse sisejõud, pinged jne.). Konstruktsioone ei ole konstruktsioonide Koormusjuhtum hõlmab lubatud üldiselt projekteerida piirseisunditel põhinev omavahel sobivaid haprale purunemisele, st töökindlus nn koormusvariante, võimalikul purunemisel ei osavarutegurite meetodi abil. deformatsioone, hälbeid ja tohi tekkida Osavarutegurite meetodiga ebatäpsusi, mida tuleb haprapurunemise tuleb tõestada, et kasutades arvestada konstruktsiooni situatsiooni. arvutusmudelites koormuste, kontrollimisel. Neid Kasutuspiirseisund ei ole materjalide koormusi, mis füüsilistel
(Teatud konstruktsioonide puhul võib osutuda vajalikuks käsitleda veel muidki piirseisundeid - näiteks väsimust.) (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada Projekteerimise alused 24 kriitilised koormusjuhtumid. Iga kriitilise koormusjuhtumi jaoks tuleb määrata koormustulemite arvutuslikud suurused (s.o. arvutuslikud sisejud, pinged jne.). (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante, deformatsioone, hälbeid ja ebatäpsusi, mida tuleb arvestada konstruktsiooni kontrollimisel. Neid koormusi, mis füüsilistel põhjustel ei saa mõjuda samaaegselt, koormusjuhtumit väljendavas koormus- kombinatsioonis ei arvestata. (5) Koormusvariant määratleb liikuva koormuse asukoha, suuruse ja suuna. (6) Vimalikud hälbed koormuste oletatud asukohtadest ja suundadest tuleb vtta arvesse. 9.2 Piiranguid ja lihtsustusi
annaabi.ee 
