vastupidavuskoormusel on laktaadi produktsioon ja laktaadi lagunemine tasakaalus. Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel. Laktaat annab spordis teavet treeningkoormuse, koormustsoonide, treeningvahendite ja koormuse intensiivsuse kohta. Laktaadi kontsentratsioon sõltub spordiala spetsiifilist kiirusest, suure kiiruse tagab kiiresti kontraheeruvate lihaskiudude (FTF) töösserakendumine. Suurimad laktaadi kontsentratsioonid on saadud 400m jooksus, kuid laktaadi kontsentratsioon veres saabub hiljem, max 15 20min järel. Võimalikud on väärtused 23 25 mmooli/l.
Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Viga laktaadi mõõtmisel on 5 15%, seejuures on suurem viga alla 3 mmooli/l väärtustel. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Laktaat Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel Laktaat annab spordis teavet: treeningkoormuse koormustsoonide treeningvahendite koormuse intensiivsuse kohta Aeroobne lävi Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga
tervislikku seisundit, 2. organismi metaboolset reaktsiooni kehalisele koormusele (üksikule keh koormusele või ühele treeningule, organismi treenituse/ ületreeningu hindam, taastuskiiruse hindam). 1. Verest määratakse - Milliseid ühendeid? vastupidavusaladel 1. Substraadid (energiaallikad) glükoos, rasvhapped, glütserool, lipoproteiinid 2. Metaboliidid (AV vahe- ja lõpp produktid) *laktaat annab teavet treeningkoormuse koormustsoonide, koormuse intensiivsuse ja treeningvahendite kohta. Koormusproovil mõõdetakse iga koormusastme järgselt vere laktaadisisadus, mis aitab täpselt määrata anaeroobse ja aeroobse läve ning anda treeningjuhiseid vastavalt koormusele. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Puhkeoleku laktaat 0,8 mmooli/l, aeroobne 2mmooli/l, anaeroobne üle 7 mmooli/l *ammoniaak NH3, *kusihape,
C - 0,5 - 0,6 D + 0,8 + 1,0 + 0,6 + 1,0 E - 0,3 - 0,3 Projekteerimise alused 80 d/h vahepealsete väärtuste puhul välisrõhutegurite väärtus leitakse interpoleerimise teel. Joon. 10.2.2 Ristkülikulise põhiplaaniga hoone seinte koormustsoonid 10.2.3 Lamekatused (1) Koormustsoonide ja arvutuskõrguse määramist selgitab joonis 10.2.3. (2) Rõhutegurid on toodud tabelis 10.2.3. Projekteerimise alused 81 Joon. 10.2.3 Lamekatuste koormistsoonid ja arvutuskõrgus Tabel 10.2.3 Lamekatuste välisrõhutegurid Tsoon F G H I
annaabi.ee 
