Näidetena vedelikumahutid, puistematerjalide hoidlad. Enamasti on koormused siiski ebaühtlaselt jaotunud või esitatavad punktkoormustena. Samuti ei tekita ühtlaselt jaotatud lauskoormus plaadis tõmbepingeid ja võib viia eksitavate tulemusteni plaadi konstruktsiooniarvutustes. Praktikas on sellised juhtumid üsnagi levinud. Üldjuhul piirdutakse põrandale tulevate koormuste kirjeldamisel ühtlaselt jaotatud lauskoormusega ning tegelike koormusskeemide valik tehakse projekteerija poolt eelnevatele kogemustele tuginedes. Punktkoormused, mida mõõdetakse KN või N on ühed koormustest, mis sageli määravad põrandakonstruktsiooni. Betoonpõrandatele kõige sagedamini mõjuvad punktkoormused on riiulijalad. Tänapäeval on riiulisüsteemid väga kõrged ja mahutavad palju kaupa ning on tavaline kui ühele riiulijalale rakendub 60KN punktkoormus. Sageli asetatakse kaks riiulisüsteemi üksteisele väga
2 (teras, Al-sulamid, vask, jne) lim = U = Rm rabedad materjalid (malm jt. Tugevuspiir: = lim U plastsed deformatsioonid on väikesed) Lisaks tõmbele ja väändele katsetatakse materjale veel ka surve, painde ja kõikvõimalike keerukamate koormusskeemide tingimustes, lisaks ka löögile ja väsimusele. Terase nihkediagramm Materjalide omadused nihkel Katkemine Y = (0.56...0.6)ReH Tugevuspiir Teras: U = (0.6...0.7 )Rm
Osakestevahelised Osakestevaheliste jõud jõudude resultant Joonis 4.4 Põikkoormatud varda sisejõu (põikjõud Q) väärtus sõltub lõikepindade arvust (Joon. 3.5). Sümmeetriliste koormusskeemide korral (joon. 4.1) F Q = Q I = Q II = ... = Q m = loetakse kõik lõikepinnad koormatuks võrdselt: m kus: Q lõikele töötava varda ristlõike põikjõud (sisejõud), [N];
Osakestevahelised Osakestevaheliste jõud jõudude resultant Joonis 4.4 Põikkoormatud varda sisejõu (põikjõud Q) väärtus sõltub lõikepindade arvust (Joon. 3.5). Sümmeetriliste koormusskeemide korral (joon. 4.1) F Q = Q I = Q II = ... = Q m = loetakse kõik lõikepinnad koormatuks võrdselt: m kus: Q lõikele töötava varda ristlõike põikjõud (sisejõud), [N];
2 5.5.5. VÕRKGRAAFIKU HINDAMINE JA AJASTAMINE N N VÕRKGRAAFIKU ESITAMISEL AJAMASTAAABIS TEKIKSID PROBLEEMID SIDUMISEL REAALSE KALENDRIGA ( KUUPÄEVAD, TÖÖPÄEVAD ) MINNAKSE ÜLE JOONGRAAFIKULE, s.t. VÕRKGRAAFIKU ARVUTUSTULEMUSED ESITATAKSE JOONGRAAFIKUNA s.t. KALENDERPLAANINA AASTA,KVARTALI, KUU VÕI NÄDALA MASTAABIS 49 KALENDERPLAANI HINNATAKSE EESMÄRKSÜNDMUSE VARASEIMA AJA VÕI/ JA RESSURSSIDE KOORMUSSKEEMIDE JÄRGI SEST NENDE MÕJU OMAHINNALE ( KASUMILE ON ILMNE ) MEELDETULETUS MIKROÖKONOOMIKAST : TÄIENDAVATE KULUDEGA ON SEOTUD: · RESSURSSIDE ÜLEKOORMUSED ( LISATASUD JA PREEMIAD ) · RESSURSSIDE ALAKOORMUSED · TÖÖDE KATKESTAMINE · TÖÖ ÕHTUSTES JA ÖISTES VAHETUSTES EESMÄRKSÜNDMUSE VARASEIMAT AEGA VÕRRELDAKSE PROJEKTI LEPINGUTÄHTAJAGA TÄHTAJA LÜHENDAMINE ON ÜLDJUHUL EHITUSTEHNOLOOGILISE LAHENDUSE MUUTMINE AGA SAGELI PIISAB KA
annaabi.ee 
