koormuse, siis me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguseliste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada.Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB vaid vastavalt alumisele ringile (joon.1.13). See reziim ei ole transistorile ohtlik. Kui aga hakkame transistori välja lülitama (sulgema), siis püüab emj säilitada tarbijat läbivat voolu, ning tema klemmidel indutseeritakse emj mis liitub toitepingega. See indutseeritud emj on praktiliselt võrdne toitepingega, ning selle tulemusena kollektoriahelas mõjub kahekordne pinge koos suure vooluga. See reziim võib olla transistorile ohtlik, kuna toimivad üheaegselt suur pinge ja vool.
koormussirgel punkti A ja B vahel ilma kõrvalekalleteta. Kui aga kommuteeritav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib sellise koormuse klemmidel voolu muutuste korral endainduktsiooni elektromotoorjõud, mis liitub toitepingega, mistõttu transistori tööreziim oluliselt muutub. Voolu suurenemisel indutseeritakse elektromotoorjõud, milline püüab voolu suurenemist takistada. Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline, mis lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB, vaid vastavalt alumisele ringile joonisel 6.26. See reziim ei ole transistorile ohtlik. Joonis 6.26. Induktiivse koormusega transistor lülitireziimis [4]. Kui aga hakkame transistori sulgema, siis püüab endainduktsiooni elektromotoorjõud säilitada koormust läbivat voolu, ning tema klemmidel indutseeritav elektromotoorjõud, liitub toitepingega (punkt D joonisel 6.26). See indutseeritud elektromotoorjõud on samas
me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada. Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB vaid vastavalt alumisele ringile (joon.4.14). See reziim ei ole transistorile ohtlik. Kui aga hakkame transistori välja lülitama (sulgema), siis püüab emj säilitada tarbijat läbivat voolu, ning tema klemmidel indutseeritakse emj mis liitub toitepingega. See indutseeritud emj on praktiliselt võrdne toitepingega, ning selle tulemusena kollektoriahelas mõjub kahekordne pinge koos suure 53 vooluga. See reziim võib olla transistorile ohtlik, kuna toimivad üheaegselt suur pinge ja vool
koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada. Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB vaid vastavalt alumisele ringile (joon.4.14). See reziim ei ole transistorile ohtlik. Kui aga hakkame transistori välja lülitama (sulgema), siis püüab emj säilitada tarbijat läbivat voolu, ning tema klemmidel indutseeritakse emj mis liitub toitepingega. See indutseeritud emj on praktiliselt võrdne toitepingega, ning selle tulemusena kollektoriahelas mõjub kahekordne pinge koos suure vooluga. See reziim võib olla transistorile ohtlik, kuna toimivad üheaegselt suur pinge ja vool.
annaabi.ee 
