Küllastus, läbilöög 23. Kuidas nimetatakse piirkonda, milles transistor töötab siis, kui baasi vool on väge väike? Läbilöög 24. Kuidas nimetatakse piirkonda, milles transistor töötab, kui kollektor ja emitter on lühistatud? Küllastus 25. Kuidas muutub kollektori vool aktiivpiirkonnas? Nõrgeb 26. Milline koormussirge osa on mõeldud normaalseks transistori võimenduseks? Alumina ja keskmine 27. Kui baasi toitepinge suureneb, kuhu liigub siis Q punkt koormussirgel? 28. Millisesse koormussirge otsa liigub punkt Q pärast baasi takisti lahtiühendamist? 29. Milline peaks olema baasi takistuse suurus transistori küllastumiseks? 0 30. Millises koormussirge otsas jõuab Q lõikepunkti? 31. Milline on väljundpinge siis, kui transistorlülitis puudub baasi vool? Konstantne suur 32. Kuidas nimetatakse lülitust fikseeritud emitteri vooluga? CE 5.3. Küsimused analoogelektroonikast 1. Milline seade on mittelineaarne?
mittelineaarmoonutuste põhjuseks. Sellist võimalust püütakse mitmesuguste skeemitehniliste lahendustega vältida. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 15 Pikkov lk 70 Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 16 Pikkov lk 71 Punktid A' ja A'' näitavad, kuhu valitud tööpunkt koormussirgel nihkub ja millised on moonutuste näol selle nihkumise tulemused, kui konkreetse transistori vooluvõimendusteguri väärtus on kas palju suurem arvestuslikust väärtusest (punkt A') või palju väiksem arvestuslikust väärtusest (punkt A"), mida kasutasime lülituse arvutamisel. Taoline nihe võib toimuda näiteks kasutatavate transistoride parameetrite hajuvuse tõttu või temperatuuri mõjul, kuna temperatuuri kasvuga transistori vooluvõimendustegur kasvab (suurusjärgus 1% 1°K kohta).
E/R C UCE A E e UCE Joon.1.13 Kõikide lülitireziimis töötavate transistoride puhul on probleemiks transistori reziimis töötamine induktiivkoormuse korral. Kui me lülitame transistoriga aktiivtakistusliku koormuse, siis me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguseliste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada.Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB vaid vastavalt alumisele ringile (joon
Ning alles teatud ajavahemiku t hil möödumisel, milline sõltub küllastuse määrast, hakkab vool vähenema kiirusega mis on määratud transistori sagedusomadustega. L (R ) C U CE IC E/RC E UCE B A e D C VD +E e JOONIS 4.14. Kõikide lülitireziimis töötavate transistoride puhul on probleemiks transistori töötamine induktiivkoormuse korral. Kui me lülitame transistoriga aktiivtakistusliku koormuse, siis me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada. Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB vaid vastavalt alumisele ringile (joon.4.14)
UCE A E e UCE JOONIS 4.14. Kõikide lülitireziimis töötavate transistoride puhul on probleemiks transistori töötamine induktiivkoormuse korral. Kui me lülitame transistoriga aktiivtakistusliku koormuse, siis me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada. Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB vaid vastavalt alumisele ringile (joon.4.14)
annaabi.ee 
