Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koormusnurk" - 5 õppematerjali

Sünkroonmootor
11
docx

Sünkroonmootor

Ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud joonisel 4.14 Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema. See nurk on masina stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks, et normaaltalitluses oleks mootoril teatav momendivaru valitakse tavaliste sünkroonmootorite puhul nimitalitlusele vastav koormusnurk suhteliselt väike (alla /4).

Elektroonika → Elektrotehnika ja elektroonika
9 allalaadimist
Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor
10
docx

Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor

probleemiks sünkroonmootori käivitamine otsevõrgulülituse puhul, milleks kasutatakse asünkroonkäivitusmähist. Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub samuti nagu asünkroonmootori puhul toitepinge sageduse reguleerimine. Joonis 3. Käivitusmähise momenditunnusjoon Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud joonisel 3. Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema. See nurk on mootori stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks et normaaltalituses oleks mootoril teatav momendivaru, valitakse tavaliselt sünkroonmootorite puhul nimitalitusele vastav koormusnurk suhteliselt väike (alla /4). Joonis 4. Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm

Tehnika → Elektrotehnika
67 allalaadimist
Elektrimasinad IV KT
32
pdf

Elektrimasinad IV KT

2)asünkroonne käivitamine ­ kasutatakse peamiselt. Rootori poolusekingades on eraldi asünkroonmähis, mis annab libistuse · Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub toitepinge sageduse reguleerimisega sarnaselt asünkroonmootoriga: · Sünkroonmootoris määrab rootori pöörlemise suuna faaside järjestus ja asetus staatoris Nurgakarakteristik · Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalitluses · Tekkivat momenti iseloomustab koormusnurk (teeta), mis on masina stabiilsuspiiriks · Koormusel üle /2 hakkab moment vähenema ja teatud punktis ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja 18 · Selleks, et anda mootorile teatav momendivaru, valitakse sünkroonmootorite koormusnurk alla /4 Töökarakteristikud

Füüsika → Füüsika
77 allalaadimist
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

Lisaks joonisel kujutatud kahefaasilisele mootorile eksisteerib veel kolme, viie või rohkema faaside arvuga sammmootoreid, mis võimaldavad juhtida mootori väiksemate sammude kaupa. Kõiki sammmootoreid võib juhtida lisaks täissammtalitlusele ka poolsamm- ja mikrosammtalitlus. 8.3. Sammmootori koormamine Kui sammootor viiakse tema nullasendist välja, tekkib rootoris tagastusmoment, mis tõmbab mootorit tagasi nullasendi poole. Sellega tekkib nn koormusnurk ε. Kui vaadelda tagastusmomenti kui funktsiooni pöördenurgast, võib märgata siinusekujulist kõverat. Kui mootori koormusnurk saab võrdseks pöördenurgaga on mootori moment (hoidemoment) Mk maksimaalne, mis jääb vahemikku 1...20 Nm. Kui nüüd mootorile mõjub veel koormusmoment, siis saavutab mootor teatud sammude järel pöördenurga n . 73 Joonis 8.5

Energeetika → Energia ja keskkond
73 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

Seetõttu võib elektromagnetilist momenti vaadelda kui magnetvoo poolt tekitatud momenti. Staatori magnetvälja mõjutab rootori magnetväli, resulteeriv väli pole sümmeetriline. Pöördemoment mootori võllil M erineb elektromagnetilisest momendist hõõrdekadude ja ventilatsioonikadude ehk tühijooksukadude M tõttu M = M12 ­ M (5.4) Vahelduvvoolu toite korral muutuvad ajas koormusnurk ja aheldusvoog. Momendi juhtimiseks on vajalik teada nurkkiirust ning aheldusvoo ja vooluvektorite asetust teineteise suhtes. Harilikult valib suure jõudlusega elektriajamit projekteeriv insener õige koormusnurga, kui rootor pöörleb magnetvälja sagedusega või magnetväli pöörleb rootori sagedusega. Magnetvoog tuleb esitada nagu alalisvoolumasina ergutusahela voog või püsimagnetite poolt tekitatud magnetvoog.

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun