Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud joonisel 4.14 Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema. See nurk on masina stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks, et normaaltalitluses oleks mootoril teatav momendivaru valitakse tavaliste sünkroonmootorite puhul nimitalitlusele vastav koormusnurk suhteliselt väike (alla /4). Suurem koormus põhjustab rootori suurema mahajäämuse staatori magnetväljast. Seda iseloomustab koormusnurk. Masina nimimomendile vastab nimikoormusnurk. Tavaliselt = 25...30°. 7 KÄIVITAMINE
Joonis 3. Käivitusmähise momenditunnusjoon Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud joonisel 3. Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema. See nurk on mootori stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks et normaaltalituses oleks mootoril teatav momendivaru, valitakse tavaliselt sünkroonmootorite puhul nimitalitusele vastav koormusnurk suhteliselt väike (alla /4). Joonis 4. Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm Sünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon kujutab endast horisontaalset sirgjoont 1 (joonis 4). Sünkroonmootori käivitamisel sageduse sujuva suurenemisega tõuseb
· Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub toitepinge sageduse reguleerimisega sarnaselt asünkroonmootoriga: · Sünkroonmootoris määrab rootori pöörlemise suuna faaside järjestus ja asetus staatoris Nurgakarakteristik · Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalitluses · Tekkivat momenti iseloomustab koormusnurk (teeta), mis on masina stabiilsuspiiriks · Koormusel üle /2 hakkab moment vähenema ja teatud punktis ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja 18 · Selleks, et anda mootorile teatav momendivaru, valitakse sünkroonmootorite koormusnurk alla /4 Töökarakteristikud · Väljendavad rootori pöörlemiskiiruse n2, staatorivoolu I1, sisendvõimsuse P1, kasuliku momendi M2 ja võimsusteguri cos 1 sõltuvust kasulikust võimsusest P2
Kui töömasin on ühendatud otse mootori võllile (vt. Joonis 4.4), siis pöörleb töömasin mootoriga võrdse pöörlemiskiirusega, samas suunas ning mootori poolt arendatav moment sõltub otseselt töömasinast. Reduktor aga võimaldab muuta liikumise iseloomu (pöörlevast 30 sirgjooneliseks), vähendada mootorile mõjuvat koormusmomenti, mõjuva jõu suunda ning pöörlemiskiirust [10]. Reduktor aga suurendab ajami massi ning tõstab selle hinda. Joonis 4.4. Elektrimootori otseühendus töömasinaga, antud juhul pumbaga [11]. 4.7.1. Hammasrattaülekanne Hammasratastel põhinevaid pöörlemiskiirust vähendavaid ja pöördemomenti suurendavaid ülekandemehhanisme nimetatakse hammasreduktoriteks (vt. Joonis 4.5). Eristatakse silinder- ja koonusratastega reduktoreid
2 L2 (5.25) M12 = p(1xI1y - 1y I1x ) 3 2 M12 = p(2 y I2 x - 2 x I2 y ) 3 2 Nende võrranditega kirjeldatud elektromagnetilise momendi väärtus väljendub valemiga (5.4), kui aga kasutada inertsmomenti ja koormusmomenti, siis valemiga (5.1). Väljaorienteeritud juhtimine. Väljaorienteeritud juhtimine (FOC) on tuntud kui vektorjuhtimine, mida kasutatakse tööstuses heade dünaamiliste omadustega asünkroonajamite juhtimiseks. Vektorjuhtimise põhimõte on sarnane alalisvoolumootorite juhtimisega. See on üks tähtsamaid avastusi vahelduvvoolumootorite juhtimispõhimõtetes. Selle juhtimismooduse korral tuleb andurite abil täpselt määrata mootori kiirus ja õhupilu magnetvoo
annaabi.ee 
