Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koormuskombinatsioonist" - 3 õppematerjali

Metallkonstruktsiooid I - projekt
32
docx

Metallkonstruktsiooid I - projekt

Z või profiil) või valtsprofiilid. Katuseroovi arvutusskeemiks sobib antud juhul 1-avaline arvutusskeem. Normatiivsed joonkoormused katuseroovtalale: Lumekoormus Pleki omakaal Roovtala omakaal Tuulekoormus Leides roovtala paindekandevõime, põikjõukandevõime ja läbipaine osutub sobivaks ristlõikeks näiteks IPE 240(S235) (kaaluga 30,7 kg/m ehk 6,67 kg/m2). Katuseplekk ja roov valitakse lähtudes koormuskombinatsioonist: lume- ja omakaalukoormus. Arvutuslik koormus roovile: Sisejõud roovis: 5 3.2 Roovtala paindekandevõime 3.3 Roovtala põikjõukandevõime IPE 240; hw=220,4 mm; tw=6,2 mm. Av ­ ristlõike nn lõikepindala 3.4 Roovtala kasutuspiirseisundi kontroll IPE 240, 3.5 Roovtala lõplik valik Roovtalaks valin profiili IPE 240 (S235). Kaal ­ 30,7 , ehk 3

Ehitus → Ehitus
96 allalaadimist
TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED
9
pdf

TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED

2) Mf Ft E .2 E.2 on ekvivalentne 210 6 koormustsüklile vastav konstantne pingeamplituud. c) konstruktsioonielemendi puhul, millele konstantse amplituudiga väsimuspiir D on määratud, suurim pingeamplituud rahuldab tingimust Ff D / Mf (9.3) VÄSIMUSKOORMUS JA VÄSIMUSARVUTUSTES KASUTATAVAD OSAVARUTEGURID Normatiivne väsimuskoormus leitakse kasutuspiirseisundi koormuskombinatsioonist. Osavarutegurid sõltuvad - ligipääsetavusest konstruktsioonielemendile (kontrollimiseks ja tugevdamiseks); - võimaliku purunemise tagajärgede ulatusest. Koormusest põhjustatud pingete ülekoormustegur võetakse üldjuhul Ff = 1.0. Pinged ja vastavad pingeamplituudid leitakse normikoormusest. Materjali varutegurid väsimusarvutustes, kui Ff = 1.0: Kontroll ja Ohutult purunevad Ohtlikult purunevad

Ehitus → Teraskonstruktsioonid
115 allalaadimist
Metallkonstruktsioonid
127
pdf

Metallkonstruktsioonid

paindemomendist tingitud tõmbejõud aga võetakse vastu ankrupoltidega. Surve ja paindega koormatud postijala puhul tuleb kontrollida o postijala alusplaadi tugevust vundamendi reaktsioonist tingitud painde suhtes; o ankrupoltide kandevõimet; o alusplaadi tugevust ankrupoltide tõmbejõust tingitud painde suhtes; o posti ja alusplaadi vahelist keevisõmblust. 9.3.4.1 Alusplaadi paindekontroll vundamendi survetsooni reaktsioonist Lähtutakse koormuskombinatsioonist, mis tekitab alusplaadi alla suurima survejõu. Tavaliselt on selleks kombinatsioon, kus postis mõjub maksimaalne pikijõud ja sellele vastava koormuskombinatsiooni suurim võimalik paindemoment. Arvutuskäik on järgmine: 1) leitakse moment ankrupoltide telje suhtes M a = N Ed a + M Ed , (9.6) kus a - tõmbele töötavate ankrupoltide telje kaugus posti teljest. 2) Leitakse vundamendi survetsooni laius

Ehitus → Teraskonstruktsioonid
409 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun