- Tala kiive pikkus L = 4,25 m Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonist KK2 (Omakaal + tõstev tuulekoormus): Arvutuslik koormus: Koondatud koormus: Talal on ava piirkonnas alumisel (surutud) vööl kaks külg- ja väändejäika tuge (tugedel), seega tala kiivepikkus L = 17,0 m 20 5.12.2 Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonile KK1 =+0,75 - vaadeldava lõigu otstes mõjuvate paindemomentide suhe (Mmin /Mmax ) C1=1,14 C3=1,00 Sektoriaal inertsimoment: Väände inertsmoment: Elastne kriitiline paindemoment: kiivekõver ,,d" =0,5 21 Kandevõime on tagatud! 5.12.3 Talastabiilsus kontroll koormuskombinatsioonile KK2 C1=1,127 C2=0,454 kiivekõver ,,d" Kandevõime on tagatud!
Avariitalitlus − ühe või mitme juhtme või/ja trossi katkemine külgnevas vi- sangus. Mastide ja vundamentide projekteerimiseks vajalik ehituslik informatsioon: − isolaatorite, juhtmete ja piksekaitsetrosside kinnituspunktides toimivad koormused koos nende osavaruteguritega (koormuste põik- (T), püst- (V) ja pikikomponentide (L) paigutuse kujul); − tuulekoormused mastidele; − arvutuslikud koormuskombinatsioonid; − kandepiirseisund igale koormuskombinatsioonile; − kasutuspiirseisund igale koormuskombinatsioonile (lubatud läbipainded); − purunemiste eelistatud järjestus (tugevuse koordinatsioon); − hooldus-ja ehituskoormused. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 33 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 4.3 MASTILE TOIMIVAD KOORMUSED Mastide koormuste määramisel vaadeldakse koormusjuhtumeid, kus masti-
statsionaarselt kinnitatud seadmete omakaalu. Projekteerimise alused 37 (8) Kui ekspluatatsiooni käigus on ette nähtud (on võimalik) insenertehniliste seadmete ümberpaigutamine konstruktsiooni gabariidi piires, arvestatakse vastavat koormust kasuskoormusena (vt. EPN-ENV 1.2.4). ... 1.3 Koormuste määramine 1.3.1 Üldsätted (1) Kõik arvesse tulevad omakaalukoormused määratakse igale koormuskombinatsioonile EPN-ENV 1.1 reeglite alusel. (2) Konstruktsiooni omakaalu määramisel lähtutakse konstruktsiooni nimimõõtmetest ja materjali(de) mahukaalust. (3) EPN-ENV 1.1 kohaselt tuleb arvestada nii suurimat kui vähimat võimalikku omakaalu (näit. kui omakaalu täpne määramine on raskendatud, õhukeste betoonikohtide puhul või kui konstruktsiooni mõõtmed ja/või materjalid jäävad projekteerimisel lahtiseks. (4) Üldjuhul, kui õhukese viimistluskihi kaal on võrreldes
9.3.4.2 Ankrupoltide arvutus Ankrupoltide arvutamisel lähtutakse koormuskombinatsioonist, mis tekitab neisse suurima tõmbejõu. Tavaliselt on selleks kombinatsioon, kus postis mõjub - minimaalne pikijõud ja sellele vastav suurim võimalik paindemoment või - maksimaalne paindemoment ja sellele vastav väikseim võimalik pikijõud. Arvutuskäik on järgmine: 1) leitakse ülalnimetatud koormuskombinatsioonile vastav moment ankrupoltide telje suhtes Ma ja survetsooni laius zb; 2) leitakse ankrupoltide telje kaugus survetsooni keskkohast za valemiga zb za = d - ; (9.8) 2 3) leitakse ankrupoltide summaarne tõmbejõud valemiga M F t , Sd = a - N Sd ; (9.9)
annaabi.ee 
