Kirjeldatud hüppelisi muutusi võib vaadelda koormusjuhtumitena, millele vastavad matemaatilise mudeli erinevad parameetrid. Elektrivõrgu talitluse arvutamisel on koormusjuhtumid otstarbekas ühendada koormusstsenaariumiteks, milles iga koormus on esindatud teatud juhtumiga. Ühest küljest on üksikute juhtumite etteandmine kõigile koormustele võrgu talitluse arvutamise käigus tülikas, teisalt ei ole kõigil võimalikel koormusjuhtumite kombinatsioonidel mõtet. Näiteks mingi alajaama seadmete remondi ajaks tehtavad ümberlülitused vähendavad koormust ühes ja tõstavad samas mõnes teises või ka enamas alajaamas. 13.Koormuse käsitlemine elektrivõrgu talitluse lühiajalisel planeerimisel Kõige tuntumaks koormusega seotud ülesandeks on elektrisüsteemi või selle regiooni summaarse koormuse lühiajaline prognoosimine. Eesmärgiks on kas elektrisüsteemi talitluse plaanimine, sealhulgas tegutsemine elektriturul. Kuigi
(sunddeformatsioonide) mõju arvesse võtta. Tegurid ja rakendatakse sel juhul koormustulemitele. 9.4.3 Osavarutegurid (1) Kandekonstruktsioonide arvutustes kasutatavad osavarutegurid alaliste-, ajutiste- ja avariiolukordade jaoks on toodud EPN-ENV 1.1 tabelis 3. Nende suurused põhinevad kogemustel ja realiseeritud ehitusprojektide kontrollarvutusel. (Eesti projekteerimisnormides on nad võetud Eurocode 1.1 pakutud suurustega ühesuuruseks.) (2) Nende koormusjuhtumite puhul, kui alaliskoormus suurendab muutuvate koormuste mõju (s.t. alaliskoormuse mõju on konstruktsiooni kandevõime seisukohalt ebasoodne), tuleb kasutada arvutussuuruse ülemist väärtust Gd,sup; kui alaliskoormus vähendab muutuvate koormuste mõju - alumist väärtust Gd,inf. (3) Kui arvutustulemused võivad osutuda väga "tundlikeks" alalise koormuse muutustele konstruktsiooni eri osades, siis sellise alalise koormuse soodsaid ja ebasoodsaid osi tuleks käsitleda erinevate koormustena
− juhtme määre (nt tilktemperatuur ja keemiline koostis) ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 64 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 8.2 TUGEVUSE KOORDINATSIOON Eurostandardi EN 50341-1 teatmelisa A kirjeldab tugevuse koordinatsiooni põ- himõtteid, mis on siin ära toodud. Praktikas saavutatakse tugevuse koordinatsioon üldiselt osavarutegurite ja/või koormusjuhtumite sobitamisega. 8.2.1 Soovitatavad projekteerimiskriteeriumid Sobiva tugevuse koordinatsiooni valikuks soovitatakse järgmisi kriteeriume: a) kaskaadse avarii võimaluse minimeerimiseks tuleks vähima töökindlusni- vooga komponendiks valida selline, mille vigastus või purunemine põhjus- taks minimaalse sekundaarse koormuse efekti (dünaamilise või staatilise); b) tuleks saavutada vigastusele või purunemisele järgneva remondi mini- maalne kestus ja kulu;
annaabi.ee 
