3.2. Muljumise tugevustingimus. 3.3. Arvutan paksuse. Kataloogist vaadates on lähim paksus 8 mm. 4. Vahelehe laius. 4.1. Vahelehe netopindala. 4.2. Tõmbetugevus tingimus. 4.3. Arvutan laiuse. Kuna nii suurt laiust kataloogis ei ole siis valin paksema vahelehe. 4.3.1. Arvutan uue laiuse. 5. Vahelehe kontroll tõmbele. Tugevustingimus on täidetud! 6. Neetide kontroll lõikele 6.1. Neetide sisejõud koormuse ekstsentrilisust arvestades e - kaugus neetide joone ja koormusjoone vahel r1 = r2 = 35 mm, r3 = r4 = 105 mm, r5 = r6 = 175 mm e = a - z 0 = 45 - 44 = 1 mm 6.2. Tasakaalutingimus M = 0 : QM i ri = FL e QM1 r1 + QM 2 r2 + QM 3 r3 + QM 4 r4 + QM 5 r5 + QM 6 r6 = FL e 2(QM1 r1 + QM 3 r3 + QM 5 r5 ) = FL e 6.3. Pöördemoment koormab neete võrdeliselt needi kaugusega neetliite keskmest. 6.4. Ohtlike (äärmiste) neetide sisejõud 6.5. Tasakaalutingimus. 6.6. Ohtliku needi ühe lõikepinna summaarne sisejõud. Q5 = Q6 = QF2 + QM2 5;6 = 6.7
r1 r2 Q6 QM 6 r3 r4 e r5 r6 r1 , r2 , r3 , r4 , r5 , r6 - kaugused keskmest e - kaugus neetide joone ja koormusjoone vahel 3d 3 18 9d 9 18 15d 15 18 r1 = = = 27 mm, r3 = = = 81 mm, r5 = = = 135 mm 2 2 2 2 2 2 e = a - z0 = 37 - 19,3 = 17, 7 mm · Tasakaalutingimus M = 0 : QMi ri = FLe QM1 r1 + QM 2 r2 + QM 3 r3 + QM 4 r4 + QM 5 r5 + QM 6 r6 = FL e 2(QM1 r1 + QM 3 r3 + QM 5 r5 ) = FL e
0,01(0,345 - 0,024) N F F = = = A ANeto (b1 - d0 ) 300 103 = == 137, 74 106 140 MPa [ ] 160 MPa 0, 012(0, 200 - 0, 0185) Tugevustingimus on täidetud! 7. Neetide kontroll lõikele · Neetide sisejõud koormuse ekstsentrilisust arvestades R1, R2, R3, R4 - kaugused keskmisest august e - kaugus neetide joone ja koormusjoone vahel r1 = r2 = 35mm, r3 = r4 = 105mm, r5 = r6 = 175mm e = a - z 0 = 50 - 26,1 = 23,9mm · Tasakaalutingimus QM 1r1 +QM 2 r2 +QM 3 r3 +QM 4 r4 = FL e 2(QM11r1 +QM 3 r3 ) = FL e M = 0 : Q r = FL e Mi i QM1 r1 + QM 2 r2 + QM 3 r3 + QM 4 r4 + QM 5 r5 + QM 6 r6 = FL e 2(QM1 r1 + QM 3 r3 + QM 5 r5 ) = FL e · Pöördemoment koormab neete võrdeliselt needi kaugusega neetliite keskmest QM 5 r5 QM 5 r5
QF QM 2 R1 R2 Q6 QM 6 e R3 R4 R1, R2, R3, R4 - kaugused keskmisest august 5 e - kaugus neetide joone ja koormusjoone vahel r1 = 75mm, r3 = 150mm e = a - z 0 = 45 - 22,6 = 22,4mm · Tasakaalutingimus M = 0 : QMi ri = FLe +Q QQMM11r1 + QMM2 2r2r2++QQ M 3Mr33 r +MQ4 rM4 4+r4Q= +3 Q r5L+e Q M5 F M 62 = MF1L1er1 +
kinnituskohas, kus väändemomendi Joonis 3.9 väärtus on 0.1kNm. PRAKTILINE JÄRELDUS: Iga (ühtlase) joonpöördemomendi · tema mõjule vastavas suunas; mõju avaldub väändemomendi · tema koguväärtuse (s.o. ekvivalentne üksik- epüüril kaldsirgena: koormus) võrra koormusjoone lõpuks. Priit Põdra, 2004 37 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.4. Pinged väändel 3.4.1. Nihkepingete olemus Eelnevast: Pinge = sisejõu intensiivsus mõttelisel pinnal (pinnaühiku kohta tulev sisejõud ehk sisejõu tihedus lõikepinnal)
p 2. Iga ühtlase joonkoormuse mõju const avaldub pikisisejõuepüüril kaldsirgena: · tema mõjule vastavas suunas; · tema koguväärtuse võrra koormusjoone algusest lõpuni. Joonis 2.11 2.3.5. Integraalseosed joonkoormusega varda pikijõuepüüride arvutamiseks Ühtlase või mitteühtlase joon-pikikoormusega (px = p(x) const) tasakaalus varda (Joon. 2.12) iga lõpmatult lühike lõik kohal x (pikkusega dx, milles px = const) on ka tasakaalus.
annaabi.ee 
