1 2 t Joonis 4.14. Kommutatsiooni siirdeprotsessid Kommutatsiooniprotsesside iseloom ja jõupooljuhtlülitite ehitus sõltuvad suurel määral kasutatavast toitepingest (kas alalis- või vahelduvpinge), koormusest (aktiiv-, induktiiv-, mahtuvus- või elektromotoorjõu generaatorkoormus), toite- ja koormusahela faaside arvust (ühe- või kolmefaasiline toide), kasutatavate jõupooljuhtseadiste liigist, aga samuti nende kaitse- ja juhtimisahelatest. Võimalike variantide mitmekesisuse tõttu on kasutusel väga erinevad jõupooljuhtidel põhinevad jõuahelate lülitusseadmed. Liigpingekaitseahelad Lüliti kontaktide lahutamisel või pooljuhi (transistori, dioodi) sulgumisel tekib suur voolumuutus di/dt, mis induktiivses ahelas kutsub esile pinge u = −L di/dt. Kuna niisugune
Joonisel 1.28 on vaadeldud kahte eri tüübilist andurit ning nendelt edastatava elektrilise signaali mõõteahelaga sobitamise variante. Andur võib kujutada endast kas elektrilist pingeallikat (joonis 1.28, a) või vooluallikat (joonis 1.28, b). Võib eristada ideaalseid ja reaalseid pinge- ja vooluallikaid. Ideaalse pingeallika sisetakistus ehk üldisemal juhul väljundnäivtakistus zv (ingl output impedance) on null, mistõttu tema väljundpinge ei sõltu koormusahela 7 poolt tarbitavast voolust. Reaalse pingeallika korral ei ole selle väljundnäivtakistus null, kuid on palju väiksem koormusahela sisendnäivtakistusest zv < zs . Ideaalse vooluallika väljundnäivtakistus on lõpmata suur ning väljundvool konstantne. Reaalsel vooluallikal on väljundnäivtakistus küll tunduvalt suurem koormusahela sisendnäivtakistusest zv > zs , kuid ei ole lõpmata suur. < > 9
Kaitselüliti oluline osa on relee (kas termorelee või voolurelee). Releed koos tema juurde kuuluva väljalülitusmehhanismiga nimetatakse vabastiks. Enamlevinud kaitselülitid on kas elektromagnetiliste, soojuspõhiste või kombineeritud vabastitega. Tänapäeval on suuremate nimivooludega kaitselülitite puhul üha enam levinud elektroonilised mikroprotsessorvabastid. Eraldi tooterühma moodustavad hüdromagnetiliste vabastitega kaitselülitid. Kaitselüliti lahutab koormusahela kontaktid siis, kui vabastit läbib lubatust suurem vool ja see rakendub. Esimesena kirjeldas automaatkaitselülitit oma patenditaotluses 1879 Thomas Alva Edison, kuigi hiljem kasutas ta tootmises sulavkaitset. Automaatkaitselüliti tööpõhimõte Automaatkaitselüliti peab avastama ja välja lülitama normaalsest talitlusest kõrvalekalduva voolu - enamasti liigvoolu. Madalpingeautomaatkaitselülitites toimub see harilikult
· Dioodidele langeb suur vastupinge · Suurem dioodide arv · Trafo töötab paremas reziimis · Alaldatud voolu kuju on parem, väiksem pulsatsioon. Ühefaasiline täisperiood pooljuhtalaldi sildlülituses Suur pluss on see, et trafo ei vaja keskväljavõtet. Vt. Joonis ühefaasiline täisperiood pooljuhtalaldi sildlülituses Omadused: · Dioode kasutatakse ainult ühe poolperioodi ajal · Koormusega jääb alati jadamisi kaks dioodi, mis oluliselt suurendab koormusahela takistust · Sekundaarmähis on täielikult kasutuses, ei ole vaja erilist keskväljavõttega mähist · Dioodidele langev vastupinge on väiksem Stabiliseerimine Stabiliseerimine on teatud suuruse stabiilsena ehk muutumatuna hoidmine. Stabilisaator on seade mis teostab stabiliseerimist. Liigitus: · Stabiliseeritavast suurusest lähtuvalt (pinge- või voolustabilisaator) · Voolu või pinge liigist lähtuvalt (alalispinge või vahelduvpinge)
mille tulemusena muutus kompaktsemaks ka vaheldi ehitus. Tavaliselt võib resonantsvaheldeid vaadelda kui vaheldi erinevate topoloogiate ja lülitusviiside kombinatsiooni, kuna neis on kasutusel rööp-ja jadaresonantsahelad ning nende kombinatsioonid (segaresonantsahelad). Mootorisse sisenevat ja sealt väljuvat energiavoogu juhitakse resonantsi näivtakistusega, mida omakorda muudetakse lülitussagedusega. Laialt levinud on kolm resonantsahela ja koormusahela kombinatsiooni: · jadaresonantsvaheldid, milles kasutatakse koormuse ja resonantsahela jadaühendust · rööpresonantsvaheldid, milles kasutatakse koormuse ja drosseli või resonantsahela kondensaatori rööpühendust 31 · jada-rööpresonantsvaheldid, milles koormus on ühendatud üle resonantsahela ühe osa Teine liigitus lähtub drosseli asukohast vaheldi jõuahelas:
annaabi.ee 
