algebraline summa võrdub hargnemispunktist ka vahelduvvoolu korral. väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Valem: I1=I2+I3 Mistahes kinnises ahelas on pingete summa Kirchhoffi pingeseadus null, st. sellesse ahelasse jäävate vooluallikate elektromotoorjõudude summa on võrdne ahelas olevatel koormistel (takistitel) kujunevate pingelangude summaga. Valem: E1+E2=U1+U2+U3+U4 Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus Tehnik mõõtis pingeks releemähise Ohmi otstel 12 V ja mähist läbivaks seadus on võrdeline selle lõigu otste vahelise
2s 2s a1 a2 (9) t 12 t 22 Jagades võrdused (9) omavahel saadakse: a 1 t 22 (10) a 2 t 12 Liikumist põhjustavad jõud F1 ja F2 saab leida lisakoormistele mõjuva raskusjõu kaudu. Olgu esimesel korral (kiirendus a1) koormistel C ja C’ olevate lisakoormiste massid vastavalt m1 ja m’1 , teisel korral (kiirendus a2) –vastavalt m2 ja m’2 . Kuna koormiste C ja C’ massid on võrdsed, siis F1 m1 m1 g (11) F2 m 2 m 2 g Jagades võrdused (11) omavahel, saadakse F1 m1 m1 (12) F2 m 2 m2
[2] Pulsilaiusmodulatsioon (PWM) ehk impulsilaiusmodulatsioon ehk laiusimpulssmodulatsioon on modulatsiooni liik, milles väljundpinge reguleerimiseks muudetakse impulsside laiust. Lühend PWM tuleb ingliskeelsest terminist Pulse Width Modulation. Kuigi pulsilaiusmodulatsiooni saab kasutada informatsiooni edastamiseks, on selle peamine kasutusala elektriseadmete võimsuse kontrollimine. Kõige rohkem kasutatakse pulsilaiusmodulatsiooni võimsuse kontrollimiseks inertsiga koormistel, näiteks mootoritel.[1] Koormisele rakendatavat keskmist pinget (ja voolu) kontrollitakse toitepinge ning koormuse vahelise lüliti kiirel sagedusel sisse- ja väljalülitamisega. Mida kauem on lüliti sisse lülitatud (ehk koormis on ühendatud toitepingega), seda suurem on koormisele rakendatav pinge.[2] Pulsilaiusmodulatsiooni sisse- ja väljalülitussagedus peab olema nii suur, et see ei mõjutaks rakendatavat koormist soovimatul kujul. Selline sagedus on seadmetel väga erinev
Kirchhoffi reeglid 1.seadus: Sõlmes koonduvate voolude algebraline summa on võrdne nulliga. st. punkti tulevate ja sealt väljuvate voolude summad on võrdsed. : Ik = 0 Ahela sõlmeks nimetatakse punkti, kus koondub rohkem,kui kaks juhet. 2.seadus: Kinnises kontuuris võrdub emj. algebraline summa pingelangude (IR) algebralise summaga. Mistahes kinnises ahelas on pingete summa null, st. sellesse ahelasse jäävate vooluallikate elektromotoorjõudude summa on võrdne ahelas olevatel koormistel (takistitel) kujunevate pingelangude summaga. Elektrivool metallides ja elektrolüütides Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist
3 t50 10 kPa 20 kPa 4 40 kPa 80 kPa 160 kPa 320 kPa Joonis 4.18 Pärnu viirsavi kompressioo- niteimi aeg-vajumi graafikud mis on saadud Pärnu viirsavi ödomeeterteimidel mitmesugustel koormisastmetel. Uurimised on näidanud, et koormistel alla pc on konsolidatsioonimoodul suhteliselt suur, koormisel pc langeb järsult ja saavutab oma minimaalse väärtuse (joon. 4.19). 0,0008 0,0006 cv cm /sec 2 0,0004 0,0002 0,0000 0 50 100 150 200 250 300 350 k Pa Joo nis 4 .19 K on sd olidatsio on i-
annaabi.ee 
