hoopis kaob, seetõttu väheneb või hoopis kaob ka teradevaheline hõõrdejõud lisatakse vett suspensiooni mahuni 1l ja segatakse hoolikalt. Uuritakse teatud koormusastmeid. Standardseks loetakse sellist koormisastme suurust, mis ning võlvid purunevad. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult aja möödudes, teatud sügavusel olevate terade läbimõõte. Selgub, et teatud võrdub eelnevalt saavutatud koormisega. Alati ei ole suured koormisastmed saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusaosakesi mahust on mingil kindlal sügavusel kadunud kõik osad, mille läbimõõt on otstarbekad ja kasutatakse ka eeltoodud standardsetest erinevad ja kive. Kui jämedate osakeste hulk on väike, siis nad ei muuda oluliselt pinnase suurem mingist kindlast läbimõõdust, kõigi väiksemate osade hulk on säilinud koormamisviise. Tuleb aga arvestada, et koormisastme suurus mõjutab omadusi
kokkusurutavus väheneb. Võrdsete koormusastmete korral põhjustaks iga järgmine väiksema deformatsiooni. Enam vähem võrdse deformatsiooni saavutamiseks on otstarbekas suurema kogukoormise puhul kasutada suuremaid koormusastmeid. Standardseks loetakse sellist koormisastme suurust, mis võrdub eelnevalt saavutatud koormisega. Seega võiks kasutada näiteks koormisi, mis tekitavad pinge 10, 20, 40, 80, 160, 320 ja 640 kPa. Suurem pinge ei ole tavaliselt vajalik. Alati ei ole suured koormisastmed otstarbekad ja kasutatakse ka eeltoodud standardsest erinevad koormamisviise. Tuleb aga arvestada, et koormisastme suurus mõjutab teataval määral teimi tulemust. Võrreldavate tulemuste saamiseks tuleks eelistada standardseid koormusastmeid. 33 Teimi tulemused vormistatakse graafikutena, mis näitavad proovikeha suhtelise deformatsiooni = s/h (s on proovikeha paksuse vähenemine