Dementsuse raskusastmed jagatakse tavaliselt kergeks,keskmiseks ja raskeks. Patsiendi vajadus abi ja toetavate teenuste järele lisanduvad haiguse raskusastme suurenedes (Eloniemi-Sulkava jt 2007: 15). Dementsuse kui haiguse sümptomiks on tavaliselt peetud mälu ja muude kognitiivsete tegevuste nõrgenemist. See on tingitud sellest, et kognitiivseid tegevusi on lihtsam mõõta ja kirjeldada. Kognitiivsed muutused iseenesest ei kujuta endast hoolitsemise mõttes kõige koormavamat osa, aga olles ühendatud indiviidi psühholoogiliste protsessidega võivad need vallandada nii inimlikust kui ka hoolitsemise aspektist väga koormavateks kujunevaid käitumismuutusi (Eloniemi-Sulkava jt 2007: 18). Dementsuse diagnoosiga patsiendil on nõrgenenud vähemalt kaks järgmistestkognitiivsest tegevustest: 1) mälu, 2) võime mõista kõnet ja rääkida, 3) võime planeerida ja täide viia erinevaid tegevusi 4) võime käsitleda ja lahti mõtestada visuaalset informatsiooni
põhistada . Vastavalt TsMS § 381 lg-le 1 peab hagi tagamise avaldus sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: - hagi ese ja hagi hind; - hagi tagamise aluseks olevad asjaolud; - soovitav hagi tagamise abinõu; - avalduse vastaspoole andmed; - kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemise puhul mitmele asjale korraga, nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel. Hagi tagamisel rakendab kohus kostjale võimalikult vähem koormavamat hagi tagamise abinõud ning hagi tagamise abinõu rakendamine peab olema proportsionaalne hageja nõudega ega tohi olla sunnivahendiks kostja suhtes, mis sunniks kostjat hageja nõuet rahuldama. Vastavalt TsMS § 378 lg-le 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seega ei või hagi tagamise abinõu piirata kostjat rohkem,