Siis pakitakse vill kottidesse. Täistopitud kotid õmmeldakse kinni ja kotile märgitakse, missugusesse klassi vill kuulub. Selliseid pakke nimetatakse villapallideks. Valmis villapallid saadetakse vastavatesse vabrikutesse töötlemiseks. 4 LAMBAVILL Alusvillkarvad e. pärisvillkarvad on peened(15-25 µm), lühikesed(6-12 cm) ja väga säbarad koosnedes soomus- ja koorkihist. Üleminekuvillkarvad on pikemad (10...30 cm) ja jämedamad (26...65 µm) alusvillkarvadest, kuid sisaldavad peent või katkendlikku säsikihti ja hästiarenenud koor- ja soomuskihti. Pealisvillkarvad on peaaegu sirged, pikad (10..35 cm), väga jämedad (35...200 µm) koosnedes soomus-, koor- ja säsikihist. Surnud villkarvad on ilma läiketa, värvumatud, sirged ja tugeva säsikihiga (säsikiht võtab
Seejärel villaku ääred keeratakse kokku ning alustatakse saba poolt villaku kokku rullimist. Kui on jõutud kaela osani, siis keeratakse kaela osa tugevasti keerdu ja fikseeritakse sellega kokkurullitud villak. Kokkurullitud villakud pannakse õhku läbilaskvatesse kottidesse, kus säilitatakse villa kuni realiseerimise või pesemiseni Villkarvade ehitus Villkarvade ehituse histoloogilised uurimused on näidanud, et villkarvad võivad koosneda 3 erinevast kihist:soomuskihist, koorkihist või säsikihist (joonis). Villkarva histoloogiline ehitus. Soomusrakud katavad villkarva nagu soomused. Soomuskihile järgneb käävjatest rakkudest koosnev koorkiht, millele järgneb mitmes suuruses rakkudega säsikiht (http://www.wool.com) 1. Soomuskiht e. kutikula on mitmesuguse kuju ja suurusega ühekihiliselt asetatud soomusrakkude kiht, mis katab villkarva katusekivitaoliselt, ülehaaravalt. Ta annab